Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor Toomas: sõbra poeg ostis Kreeka aktsiaid

    Kreeka lipp.Foto: epa

    Käisin nädalavahetusel sõbra pool aiapeol. Seal oli ka tema täiskasvanud poeg Simon, kes minu üllatuseks oli investeerinud Kreeka aktsiatesse, jutustab Äripäeva loodud investor Toomas.

    Kuna olen ise juba üle kümne aasta investeerimisega tegelenud, huvitas mind, miks noor inimene niivõrd suure riskiga investeeringu tegi.
    Atraktiivne hinnatase
    Esiteks tõi ta välja, et Kreeka aktsiaturu pikaajaline kasumi ja hinna suhe on keskmisega võrreldes tõsiselt tasakaalust väljas. Investeerimisfirma Wellershoff & Partnersi investeeringute juht Joachim Klement tegi aasta esimesel poolel uurimuse, mille järgi oli Kreeka tsükliliselt kohandatud kasumi ja hinna suhe (CAPE; Shilleri P/E) maikuu seisuga 3,1 juures. Ajalooline keskmine on olnud aga 18,4. „Kui suur on võimalus, et Kreeka jääb minu eluajal sellise hinnataseme juurde püsima?“ küsis ta minult retooriliselt.
    Ta tõi välja ka Nobeli majanduspreemia võitnud Robert Shilleri ütluse, et selliseid võimalusi tekitab eelkõige inimpsühholoogia. See tähendab, et teatud aegadel, mil aktsiad on atraktiivselt odavad, on investorid liiga pessimistlikud. Mullide ajal on investorid vastupidi aga hoopis liiga optimistlikud.
    Ajalugu näitab head tootlust
    Simon mainis ka investeerimisfirma Cambria Investment Managementi uuringut, millest selgus, et madalate hinnatasemete juures on hea võimalus saada edaspidi kõrget tootlust. „See uuring jälgis erinevate riikide hinnatasemeid. Iga aasta lõpuks märgiti riigi CAPE ühe vaatluspunktina. 2011. aasta lõpuks oli neid vaatluspunkte 850 ja vaid 9 puhul oli CAPE alla viie. Andmete edasisel uurimisel selgus, et järgneval aastal andsid need aktsiaturud keskmiselt 35 protsenti tootlust. Kolme aastaga aga keskmiselt 30 protsenti ja kümne aastaga 12 protsenti aastas. Need numbrid on inflatsiooniga korrigeeritud,“ seletas ta.
    Lisaks sellele on Kreeka ASE indeks kukkunud tippudest juba ligi 90 protsenti. „Minu põhimõte on, et ostan peamiselt varasid, mis on keskmisest riskantsemad, aga hinnas tublisti kukkunud,“ ütles Simon. Seega püüab ta peamiselt varasid, mille riski ja tootluspotentsiaali suhe on hea. Ta investeeris Kreeka turule läbi börsil kaubeldava fondi GREK.
    Veri on tänavatel
    „Vaatasin juunikuus Bloombergi uudiseid. Sektsiooni „Markets“ all oli 12 uudist, mis olid kõik Kreeka kohta ja need olid negatiivsed,“ ütles ta. „Mul ei ole küll pikaajalist kogemust, aga tekkis tunne, et veri on tõesti tänavatel ja tasub investeerida. Eks näis.“
    Ta ütles, et panustas osaliselt ka sellele, et Kreeka jätab võlad maksmata, lahkub euroalast ja võtab kasutusele oma valuuta. Seetõttu investeeris ta ka vahetult pärast referendumi tulemusi. „Ehk oleks aktsiaturud sellise uudise peale kukkuma hakanud ja ma oleks oma positsiooniga sügavasse miinusesse sattunud,“ nentis ta. „Pikaajaliselt oleks pankrot olnud aga Kreeka ettevõtetele väga hea, sest riik oleks täiendavast võlakoormast lahti saanud. Uus valuuta oleks väärtust kaotanud, aga see oleks muutnud Kreeka ettevõtted konkurentsivõimelisemaks.“
    Lühiajalist eesmärki tal siiski ei ole ja pigem panustas ta aktsiatesse pikaajaliselt. Ta ütles mulle, et on väike võimalus, et tema eluajal ei toimuks Kreekas vähemalt ühte majandusbuumi, mis võiks riigi majanduse uuesti õitsema panna.
    Tõsi, mina ise niimodi ei investeeriks. Mul on üldse teistsugune strateegia. Veidi kardan, et varsti saab Simon oma lühikese kogemuse tõttu ka vähemalt korra vastu pükse. Loodame, et kõik läheb siiski hästi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karl-Eduard Salumäe: Eestis on kiiruse mõõtmisesse kinni jäädud
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohitid: mis saab aktsiaturgudest ja majandusest lähemas ning kaugemas tulevikus?
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
Viljandi haigla ehitamiseks otsitakse uus ehitaja
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.