investor Toomas • 9. september 2015 kell 9:46

Investor Toomas: sõbra poeg ostis Kreeka aktsiaid

Kreeka lipp.  Foto: epa

Käisin nädalavahetusel sõbra pool aiapeol. Seal oli ka tema täiskasvanud poeg Simon, kes minu üllatuseks oli investeerinud Kreeka aktsiatesse, jutustab Äripäeva loodud investor Toomas.

Kuna olen ise juba üle kümne aasta investeerimisega tegelenud, huvitas mind, miks noor inimene niivõrd suure riskiga investeeringu tegi.

Atraktiivne hinnatase

Esiteks tõi ta välja, et Kreeka aktsiaturu pikaajaline kasumi ja hinna suhe on keskmisega võrreldes tõsiselt tasakaalust väljas. Investeerimisfirma Wellershoff & Partnersi investeeringute juht Joachim Klement tegi aasta esimesel poolel uurimuse, mille järgi oli Kreeka tsükliliselt kohandatud kasumi ja hinna suhe (CAPE; Shilleri P/E) maikuu seisuga 3,1 juures. Ajalooline keskmine on olnud aga 18,4. „Kui suur on võimalus, et Kreeka jääb minu eluajal sellise hinnataseme juurde püsima?“ küsis ta minult retooriliselt.

Ta tõi välja ka Nobeli majanduspreemia võitnud Robert Shilleri ütluse, et selliseid võimalusi tekitab eelkõige inimpsühholoogia. See tähendab, et teatud aegadel, mil aktsiad on atraktiivselt odavad, on investorid liiga pessimistlikud. Mullide ajal on investorid vastupidi aga hoopis liiga optimistlikud.

Ajalugu näitab head tootlust

Simon mainis ka investeerimisfirma Cambria Investment Managementi uuringut, millest selgus, et madalate hinnatasemete juures on hea võimalus saada edaspidi kõrget tootlust. „See uuring jälgis erinevate riikide hinnatasemeid. Iga aasta lõpuks märgiti riigi CAPE ühe vaatluspunktina. 2011. aasta lõpuks oli neid vaatluspunkte 850 ja vaid 9 puhul oli CAPE alla viie. Andmete edasisel uurimisel selgus, et järgneval aastal andsid need aktsiaturud keskmiselt 35 protsenti tootlust. Kolme aastaga aga keskmiselt 30 protsenti ja kümne aastaga 12 protsenti aastas. Need numbrid on inflatsiooniga korrigeeritud,“ seletas ta.

Lisaks sellele on Kreeka ASE indeks kukkunud tippudest juba ligi 90 protsenti. „Minu põhimõte on, et ostan peamiselt varasid, mis on keskmisest riskantsemad, aga hinnas tublisti kukkunud,“ ütles Simon. Seega püüab ta peamiselt varasid, mille riski ja tootluspotentsiaali suhe on hea. Ta investeeris Kreeka turule läbi börsil kaubeldava fondi GREK.

Veri on tänavatel

„Vaatasin juunikuus Bloombergi uudiseid. Sektsiooni „Markets“ all oli 12 uudist, mis olid kõik Kreeka kohta ja need olid negatiivsed,“ ütles ta. „Mul ei ole küll pikaajalist kogemust, aga tekkis tunne, et veri on tõesti tänavatel ja tasub investeerida. Eks näis.“

Ta ütles, et panustas osaliselt ka sellele, et Kreeka jätab võlad maksmata, lahkub euroalast ja võtab kasutusele oma valuuta. Seetõttu investeeris ta ka vahetult pärast referendumi tulemusi. „Ehk oleks aktsiaturud sellise uudise peale kukkuma hakanud ja ma oleks oma positsiooniga sügavasse miinusesse sattunud,“ nentis ta. „Pikaajaliselt oleks pankrot olnud aga Kreeka ettevõtetele väga hea, sest riik oleks täiendavast võlakoormast lahti saanud. Uus valuuta oleks väärtust kaotanud, aga see oleks muutnud Kreeka ettevõtted konkurentsivõimelisemaks.“

Lühiajalist eesmärki tal siiski ei ole ja pigem panustas ta aktsiatesse pikaajaliselt. Ta ütles mulle, et on väike võimalus, et tema eluajal ei toimuks Kreekas vähemalt ühte majandusbuumi, mis võiks riigi majanduse uuesti õitsema panna.

Tõsi, mina ise niimodi ei investeeriks. Mul on üldse teistsugune strateegia. Veidi kardan, et varsti saab Simon oma lühikese kogemuse tõttu ka vähemalt korra vastu pükse. Loodame, et kõik läheb siiski hästi.

Hetkel kuum