Vastutustundlik investor - kas haruldane liik?

Artikkel

- Börsiuudised
- Birjo Must
- 27. november 2015 kell 8:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vastutustundlik investor - kas haruldane liik?
Avaron Capitali partner Valdur Jahi sõnul muutub vastutustundlik investeerimine Eestis üha populaarsemaks.Foto: Andres Haabu, Äripäev
Vastutustundlikkus pole Eesti investorile veel kõige olulisem kriteerium. Siiski on hea tõdeda, et aasta-aastalt pöörab üha rohkem investoreid tähelepanu sellele, millise jälje nende teod maha jätavad.
"Tegelikult siin mingisugust trikki ei ole. See on tavapärane mõistliku inimese käitumine, kes teeb otsuseid läbimõeldult ja jätkusuutlikult," rääkis BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar vastutustundlikust investeerimisest.
Mingisugust salakunsti siin tõepoolest pole. Vastutustundliku investori saab teistest eristada lihtsalt - enne investeerimisotsuse tegemist pöörab ta lisaks majanduslikule kasule tähelepanu ka sellega kaasnevatele keskkonna- ja sotsiaalsetele mõjudele. Kõige olulisem põhimõte on vältida ettevõtteid, mille tootmine või tööjõupoliitika võib olla ühiskonnale kahjulik. Nõnda liiguvad investeeringud firmadesse, mis suhtuvad looduskeskkonda hoolivalt, mille suhted töötajaskonnaga on head ja mis panustavad aktiivselt ka ühiskondlikesse projektidesse.
Kuigi Eesti investeerimisringkondades vastutustundlikkusest veel eriti tihti ei räägita, siis on see maailmas kiiresti kasvav trend. Näiteks USAs professionaalse juhtimise all olevatest varadest oli mulluse seisuga iga kuue dollari kohta üle ühe dollari jagu vastutustundlikult investeeritud varasid.
Suurim globaalne vastutustundliku investeerimise põhimõtteid propageeriv ja neid järgivaid institutsionaalseid investoreid koondav organisatsioon on 2006. aastal loodud UN PRI. Praegu on ühendusel 1380 liiget, kelle varade maht kokku on 59 triljonit dollarit. Ühenduse liikmed on Eestis Avaron Capital, BaltCap ja Northern Star.
USAs on see valdkond koondatud SRI-nimetaja (jätkusuutlik, vastutustundlik ja mõjuinvesteerimine) alla ning viimasel ajal on see kasvanud märkimisväärselt. Nii kasvasid seal SRI-strateegiat kasutavad institutsionaalsed varad 3,74 triljonilt dollarilt 2012. aasta algusest 6,57 triljonile 2014. aasta alguseks, mis teeb koguni 76% suuruse hüppe.
Otsused tuleb ise langetada
Siiski pole see ainult institutsionaalsete investorite mängumaa ja vastutustundlikkuse põhimõtetest saavad juhinduda ka väikeinvestorid. Tallinna börsile raha paigutav investor Elmo Somelar on enda jaoks paika pannud kindlad põhimõtted. "Oma investeeringutes püüan jälgida, millised inimesed on ettevõtte ja selle juhtorganitega seotud, mis on see toode või väärtus, mida turule pakutakse ning kuidas see meie igapäevaelu mõjutab," loetles ta. Lisaks pöörab Somelar tähelepanu sellele, kas ettevõttel on olemas sotsiaalse vastutuse programm ja eetikakoodeks ning millised on olnud ettevõtte senine tegevus ja ambitsioonid.
Niinimetatud patuaktsiatesse investeerimata jätmise põhjus on Somelari sõnul lihtne - ta ei soovi teenida teiste inimest õnnetuse pealt. Neil firmadel peab investori arvates olema suurem sotsiaalne vastutus ühiskonna ees ehk neil on kohus toetada ühiskonna ja kogukonna arengut, haridust, kultuuri ja keskkonnasäästlikku tootmist.
"Investorid, kes on sellistest ettevõtetest tulu teeninud, võiksid osa sellest annetada heategevuseks või sihtotstarbeliselt noorte hariduse edendamiseks," arvas ta. Et mitte minna vastuollu oma südametunnistusega, soovitab Somelar alati oma investeerimisotsused langetada ise ja mitte usaldada selleks fonde või vahendajad.
Miks peate investeerimise puhul oluliseks vastutustundlikkust?Elmo Somelar, väikeinvestor
Vastutustundlik investeerimine on oluline, kuna kapitali usaldamisega toetatakse maailmavaadet. Investor seisab valikute ees, kas maksimeerida tulu iga hinna eest või langetada otsused ühiskonna ja keskkonna heaolu arvestavalt.
Toetan vastutustundlikku investeerimist, mille aluseks on üldised eetika- ja moraalinormid ning ühiskonna ja keskkonna huvidega arvestamine. Usun, et pikas perspektiivis on edukad ettevõtted, mis on oma tegevuses läbipaistvad, taunivad korruptsiooni, arvestavad väikeaktsionäride huvidega, rakendavad kaasavat juhtimist, kannavad sotsiaalset vastutust nõrgemate eest.
Meil puudub igasugune kasu suurest pangaarvest, kui selle hind on puhas elukeskkond, vesi ja toit. Investeeringud peaksid vältima tekitatavat kahju keskkonnale ja loodusele, arendama ühiskonda, toetama tarbija kaitset ja inimõigusi. See võimaldab meile kõigile tulevikus parema elu.
Riskitakse kehva tootlusega
Avaron Capitali partneri ja fondijuhi Valdur Jahi kinnitusel on vastutustundlik investeerimine Eestis ja mujal Ida-Euroopa riikides viimase viie aasta jooksul väga jõudsalt tunnustust leidnud nii investorite kui ka börsifirmade hulgas.
Tema sõnul viidatakse rahvusvaheliselt kolmele olulisemale vastutustundliku investeerimisega seotud teemale lühendiga ESG (environment, society, governance ehk keskkond, ühiskond, valitsemine). "Investorid teadvustavad järjest rohkem positiivset seost ESG analüüsi ja tootluse vahel, mis on omakorda pannud börsiettevõtted ESG informatsiooni avalikustama ning sellega seotud riskijuhtimist täiustama," märkis Jaht, kes hindab olukorda Eesti institutsionaalsete investorite seas suhteliselt heaks.
Tavainvestori seiskohast on Jahi sõnul kõige olulisemad riskid seotud Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) põhimõtete eiramisega. Nimelt on HÜTi üks eesmärkidest tagada kõigi investorite võrdne kohtlemine. "Avaroni kogemus näitab, et on väga tugev seos HÜTi põhimõtete eiramise ja väikeaktsionäride kehva tootluse vahel," rääkis ta. Sellepärast tasukski investoril neid jälgida.
Investor vaadaku ettevõtet omaniku pilguga
Ka Kõdari sõnul paraneb Eestis investorite teadlikkus ja enamik ettevõtteid juba käituvad siinses ärikeskkonnas vastutustundlikult. Küsimus on vaid selles, kui läbimõeldult samme astutakse. "Kui ettevõtte vastutustundlikkus on pigem juhtide teha, siis investor peab vaatama seda omaniku poole pealt," rääkis Kõdar.
See aitab Kõdari kinnitusel maandada hulga riske. "Neid kriteeriume tuleks eelkõige jälgida selleks, et kahju minimeerida ning vaadata, kuidas saaks oma investeeringuga võimalikult suurt kasu tekitada. Mitte ainult rahalist kasu endale kui investorile, vaid ka laiemat ühiskondlikku kasu," märkis Kõdar.
Küsimusele, mida peaks üks väikeinvestor vastutustundlikkuse koha pealt silmas pidama, vastas Kõdar, et kõigepealt võiks ennast teemaga kurssi viia. Seejärel tuleb oma investeering samm-sammult läbi mõelda ning vaadata seda laiemalt kui ainult enda mätta otsast. "Ehk mida toob see kaasa kogu ühiskonnale või kogukonnale ja mida selle ettevõttega seotud sidusrühmadele," rõhutas Kõdar.
Kuidas käitub vastutustundlik investor?
Oma rahapaigutamise otsuste tegemisel võtab lisaks tavapärastele finantskaalutlustele arvesse ka sellega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid.Arvestab kas rahvusvahelisi või kohalikke Hea Ühingujuhtimise Tava põhimõtteid.Vaatab vastutustundlikkuse põhimõtteid ettevõttes omaniku silme läbi.Jälgib, kuidas saab oma investeeringuga ühiskonnas võimalikult suurt kasu tekitada.Kui investeering võib ühiskonnale või keskkonnale negatiivset mõju avaldada, jätab selle tegemata.Väldib teatud sektorites tegutsevaid ettevõtteid, nagu tubaka- või relvatööstus, kange alkoholitööstus, hasartmängud jne.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum