Millised aktsiafondid pakuvad suurimat tootlust?

Äripäeva koostatud Eesti pankade poolt juhitavate aktsiafondide edetabeli põhjal on sel aastal plussis nii Swedbanki Ida-Euroopa Aktsiafond, sama panga Venemaa aktsiafond kui ka SEB Kasvufond. Swedbanki Venemaa Aktsiafondil läks hästi ka eelmisel aastal, mis lõpetati 29,3 protsendiga plussis. Ka sel aastal on fondi tootlus võrreldes teiste Eestis hallatavate aktsiafondidega olnud siiani suurim.

Pikaajalisemat, viieaastast tootlust vaadates on kõikide Rootsi pankade hallatavate fondide tootlus aga üle 20 protsendi miinuses, samas kui LHV varahaldusel on läinud märksa paremini. Miinus on enamasti vaid paariprotsendiline.

Kuigi Swedbanki Venemaa Aktsiafond on selle aasta lõikes suurimas plussis, mõjutavad selle tulevikku paljud probleemid Vene turul. „Mais jätkus nafta kallinemine, kuid see ei toetanud vene aktsiate hindu,“ kirjutas fondijuht Ene Õunmaa kuu ülevaates. „Samuti on rubla alates aasta algusest euro vastu tugevnenud 7,3 protsenti ning vene aktsiaindeksid lõpetasid keskmiselt 2–3protsendilises languses,“ lisas ta.

Samuti mõjutab siiani häid tulemusi näidanud Venemaa Aktsiafondi Gazpromi otsus maksta oma kasumist dividendideks 22 protsenti. „Ettepanek oli investoritele pettumus, kuna Venemaa valitsus on arutanud poole kasumi väljamaksmist riigiettevõtetest, seetõttu oodati dividendituluks minimaalselt 30 protsenti kasumist,“ selgitas Õunmaa, kuidas energiahiiu otsus võib ka teistesse riigiettevõtetesse tehtavaid investeeringuid mõjutada.

Fond müüs mai keskel hinnatõusu tõttu suuremate positsioonide, näiteks Phosagru, M.Video ja Moscow Exchange aktsiaid. „Soovisime hoiduda limiitide rikkumisest,“ põhjendas Õunmaa. Samuti vähendati positsioone Sberbankis.

Mai lõpu seisuga olid fondi suurimad positsioonid Venemaa suurim pank Sberbank, kuhu oli paigutatud 9,4 protsenti fondi varadest, väetisetootja Phosagro 8,5protsendilise mahuga ja jaemüüja Magnit, kuhu on fond paigutanud 8,4 protsenti oma varadest.

Selle aasta esimestel kuudel on võrreldes teiste fondidega küllaltki hästi läinud ka Swedbanki Ida-Euroopa Aktsiafondil, kuid viimase tootlus näitas näiteks mais ligi 6protsendilist langustrendi. Seda peamiselt Türgi peaministri vahetumise tõttu – Türki on paigutatud 56 protsenti fondi investeeringutest, 

Peaminister vahetati välja, sest ta polnud presidendiga põhiseaduse ja Euroopa Liidu asjus samal meelel, selgitas Õunmaa. „Turuosalised suhtusid uudisesse väga negatiivselt, kuid aktsiahindade kukkumine peatus, kui selgus, et turusõbralik majandusminister Simsek on uue valitsuse liige,“ kirjeldas ta sündmuse mõju aktsiaturgudele ning fondile.

Fondi investeerimispiirkonnast näitas mais parimat tootlust Ungari (–1,9%). Sellele järgnesid Tšehhi (–1,9%), Poola (–4%) ja Türgi (–10,5%). Alates aasta algusest on ka Türgi börsiindeks 7,3 protsenti tõusnud ja praegu on fondi suurimaks positsiooniks Türgi gaasimüüja Aygaz, mille tootlus on sel aastal olnud 14,9 protsenti.

Õunmaa tõi tulevikku positiivsemana näitavast küljest välja fakti, et 45 protsenti Türgi börsil noteeritud ettevõtetest ületasid oma tulemustega I kvartalis analüütikute ootusi. „Samuti muutis reitinguagentuur S&P Türgi krediidireitingu väljavaate negatiivsest stabiilseks,“ lisas ta.

Positiivsena nähakse ka seda, et Poola majandus, kuhu on paigutatud ligi kolmandik fondi investeeringutest, kasvas aastases võrdluses 3 protsenti, seejuures sisenõudlus tõusis 4,1 ja eksport üle 6 protsendi.

Viimati vähendas fond oma positsiooni Aygazis, et hoiduda limiitide rikkumisest. „Märkisime ka Tšehhis esmasel pakkumisel GE Moneyt, Monetat ja Money Banksi,“ teatas Õunmaa. „Meie üldine väljavaade Tšehhi pankade suhtes on positiivne."

Kuna Rootsi pankade hallatavad aktsiafondid on positiivse tootlusega eelkõige sel aastal, teenivad need pigem lühiajalise investori huve. Nii eelmisel aastal kui ka viieaastase perioodi lõikes edestasid rootslaste mitmekümne protsendilises miinuses olevaid fonde LHV Varahalduse pakutavad lahendused.

Fondijuht Joel Kukemelki hinnangul mõjutavad sarnaselt Swedbanki Ida-Euroopa Investeerimisfondiga ka Pärsia Lahe Fondi poliitilised sündmused. „Suurimad uudised tulid hiljuti Saudi Araabiast – lisaks 20 aastat riigi naftaministeeriumit juhtinud Ali al-Naimi väljavahetamisele tunneb reformituuli üha enam ka sealne finantsturg,“ selgitas ta aktsiafondi mõjutavaid sündmusi.

Hoolimata ajutiselt turgu mõjutavatest poliitilistest sündmustest leidis Kukemelk, et viimase viie aasta jooksul suurimat tootlust näidanud Pärsia Lahe Fondil on olemas kõik eeldused ka edasiseks kasvuks. „Saudi Araabia börsil ollakse täiendavalt lõdvendamas ja standardiseerimas börsil kauplemise tingimusi, näiteks suurendatakse osakaalu, mida üks välisinvestor võib aktsias omada 5 protsendi pealt 10 peale,“ tõi ta näite. „Praegu astutakse suuri samme selles suunas, et paari aasta pärast võiks Saudi Araabia saada lisatud MSCI Arenevate Turgude Indeksisse,“ rääkis Kukemelk.

Ülejäänud LHV pakutavad fondid on viie aasta lõikes miinuses, kuid miinus on kümneid kordi väiksem SEB või Swedbanki fondidest. Maikuus olid aga LHV Maailma Aktsiate Fond ning nüüdsest nende alla kuuluv Danske Invest Uus Euroopa Fond erinevalt enamikust Rootsi pankade hallatavatest fondidest isegi plussis.

„LHV Maailma Aktsiad Fond on Tallinna börsil investeerinud tugevama rahavooga likviidsematesse ettevõtetesse, mille hinnatasemed on võrreldes muu maailmaga jätkuvalt soodsad,“ selgitas LHV Maailma Aktsiate Fondi juht Mikk Taras edu põhjusi. „Hea näide sellest on Olympic, kes teatas plaanist tõsta dividendimakseid, mille peale aktsia hind kallines 3 protsenti,“ lisas ta.

Tarase sõnul püsis tema juhitava fondi jaoks keskkond soodne näiteks ka mais ning seetõttu suudeti saavutada positiivne tootlus. „Suuremad aktsiaturud tegid korraliku tõusu, toorme turgudel jätkas kallinemist nafta hind ning dollari väärtus tõusis euro suhtes,“ tõi ta näiteid. Seetõttu tõusid ka fondi investeeringutest paljud aasta algul surve alla sattunud aktsiapositsioonid. „Jaapani aktsiatest koosnev börsil kaubeldav fond WisdomTree Japan Hedged Equity ETF kallines 0,8 protsenti, Euroopas oli aga suur ostuhuvi tervishoiusektoris, kuhu oleme laiemalt investeerinud ravimitööstusest koosneva börsil kaubeldava fondi iShares Europe Health Care kaudu, mis kallines 5,3 protsenti,“ kirjeldas Taras positiivseid arenguid.

Negatiivse poole pealt on odavnenud Soome tööstusettevõte Metsa Board ning Tallinna börsil ei ole tõusuga kaasa läinud Kaubamaja aktsia, kuid Taras on tuleviku suhtes siiski optimistlik. „Oleme endiselt arvamusel, et kuigi globaalne majanduskasv on madal, ei saa me USAs ja Euroopas rääkida kriisist,“ ütles fondijuht. „Tööpuudus väheneb, palgad kasvavad ja sisetarbimine on tugev,“ lõpetas Taras.