• OMX Baltic0,18%270,33
  • OMX Riga0,49%872,14
  • OMX Tallinn−0,03%1 709,94
  • OMX Vilnius0,22%1 057,84
  • S&P 500−0,37%6 061,65
  • DOW 30−0,43%43 956,56
  • Nasdaq −0,41%19 952,1
  • FTSE 1000,12%8 311,76
  • Nikkei 2251,21%39 849,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110
  • OMX Baltic0,18%270,33
  • OMX Riga0,49%872,14
  • OMX Tallinn−0,03%1 709,94
  • OMX Vilnius0,22%1 057,84
  • S&P 500−0,37%6 061,65
  • DOW 30−0,43%43 956,56
  • Nasdaq −0,41%19 952,1
  • FTSE 1000,12%8 311,76
  • Nikkei 2251,21%39 849,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110
  • 20.07.16, 10:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nordea intressitulu vähenes 8%

Nordea netointressitulu kahanes teises kvartalis negatiivsete intresside tõttu 8% võrra, 1,17 miljardile eurole.
Nordea tulemused vastasid laias laastus analüütikute ootustele.
  • Nordea tulemused vastasid laias laastus analüütikute ootustele. Foto: Scanpix/Reuters
Skandinaavia suurima panga tulemused ühtisid Bloombergi küsitletud analüütikute ootustega. Ettevõtte puhaskasum oli 996 miljonit eurot, mullu samal perioodil teeniti 952 miljoni euro suurune puhaskasum.
Kogu kontserni äritulud kasvasid 1% võrra. Panganduskontserni juht Casper von Koskull ütles ametlikus teates, et vaatamata väiksele kasvule ja turbulentsetele finantsturgudele pole käive kukkunud, kulutused vastasid plaanitule ja krediidikvaliteet püsib kõrge.
Panga laenukahjum oli teises kvartalis 127 miljonit eurot. Analüütikud prognoosisid keskmiselt 131 miljoni euro suurust laenukahjumit.
Eestis laenati usinalt
Eestis oli Nordea esimese kuue kuu brutokasum 42,4 miljonit eurot, mis on 9% võrra rohkem kui eelmisel aastal. Panga teatel toetas kasvu laenumahtude kasv, klientide suurem aktiivsus igapäevapanganduses ja jätkuv huvi riskide maandamisele suunatud investeerimistoodete suhtes.
Majapidamistele väljastatud laenude mahu senisest kiirem kasv jätkus ka teises kvartalis – portfell kasvas 6% võrra, andes oma panuse ka kogulaenuportfelli 1%lisse kasvu. Hoiuste kogumaht kasvas aastases võrdluses 12%.
Kvartalipõhiseid kulusid mõjutavad panga teatel hooajalisus ning ka suurenev regulatiivkoormus. Seoses teises kvartalis tehtud täiendava eraldisega äriklientide laenukahjumi reservi on tegevuskasum aastases võrdluses langenud 45% võrra ja küünib 11,8 miljoni euroni. "Reservide suurendamine on olnud plaanipärane ning soetud energiasektoriga. Üldine Nordea äriklientide krediidiportfelli kvaliteet on väga hea," kommenteeris laenukahjumi reservi suurendamist Nordea Eesti filiaali kommunikatsioonispetsialist napisõnaliselt.
Nõudlus riskimaandamise järele
Nordea Eesti juht Gerd Müller märkis, et vaatamata majanduse hektilisele seisule on kliendid jätkuvalt optimistlikud. Kogu Baltikumi peale teenis pank esimese poolaastaga 41 miljonit eurot kasumit. Panga kinnitusel kasvas kogutulu kõigi peamiste tuluallikate lõikes ja tänu klientide suurenenud aktiivsusele aastases võrdluses 12% võrra.
Vaatamata negatiivsete intressidega keskkonnale suurenes Baltikumis netointressitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 6% ning netoteenustasutulu 13%. Laenuportfell kasvas 1% võrra ning hoiuste portfell 10% võrra.
Nordea Balti panganduse juhi Inga Skisakeri kinnitusel kasvab Balti ühiskondade üldine jõukuse tase viimase viie aasta kiireimas tempos ja koos sellega kasvab ka investeerimispotentsiaal. Tema sõnul püsib ebasoodsa intressikeskkonna ja üsna ebakindla majandusolukorra tõttu nõudlus riskimaandamisele suunatud investeerimistoodete järele.
Nordea Eesti majandustulemuste ülevaate leiab siit ja Nordea Grupi majandustulemused on kättesaadavad siin
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.24, 21:49
Euroopa idapoolsed riigid suurendavad kullareserve. Poolast sai maailma suurim ostja
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele