Noored börsihaid: finantsharidus võiks koolidesse jõuda

12. oktoober 2016, 11:15
Investor Toomase töövarjud Vivian Vigel ja Rudolf Stenar Saluoks soovivad reformida koolide õppekava.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161012/BORS/161019908/AR/0/AR-161019908.jpg

Reedel investor Toomast külastanud töövarjude hinnangul on noorte investeerimishuvi küllaltki leige, kuid seda aitaks parandada finantshariduse senisest tõhusam toomine koolidesse ning riikliku bürokraatia vähendamine.

„Mind tõi investor Toomase juurde suur huvi investeerimise ning sellekohaste raamatute lugemise vastu – tahtsin tõelise investori elu näha,“ ütles Miina Härma Gümnaasiumi 11. klassis õppiv Vivian Vigel. Sarnaselt mõtleb Vigeli eakaaslane, samuti investor Toomast külastanud Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Rudolf Stenar Saluoks. „Tegelen igapäevaselt ettevõtete analüüsimisega ning alustasin juba 11aastaselt, kui isa andis mulle kätte Robert Kiyosaki raamatu „Rikas isa, vaene isa“," tutvustas ta oma huvi juuri.

„Kahjuks enda klassis ma väga palju sellist mõtlemist ei leia,“ viitas Vigel sellele, et koolides puututakse finantsteemadega üsna vähe kokku. „Ilmselt seetõttu on inimesed ka hädas ega oska raha hoida - ei mõisteta, kuidas raha liigub,“ lisas ta. Samas peavad noored teadmisi investeerimisest aga tähtsaks.

„Viie lähima aasta jooksul peame me juba ise suutma endaga toime tulla ning seetõttu tahaks investeerimisega jõuda professionaalsele tasemele,“ nentis Saluoks.

Finantsharidus koolidesse

Kuigi ka praegu saab gümnaasiumiastmes majandust valikainena õppida, ei ole see noorte hinnangul piisav, et õpilased investeerimise juurde tuua. „Nii 11. kui 12. klassis on võimalik küll majandust võtta, kuid seal pakutav on tihtipeale kuiv ja puudutab rahapaigutamise võimalusi vähesel määral,“ ütles Saluoks.

Töövarjudega vesteldes tuli välja ka mõte, et majandusõpetus, mis praegu on enamikes koolides valikaine, võiks asendada mõnd kohustuslikku humanitaarainet – näiteks kunstiajalugu. Töövarjude pakutud idee kohaselt võiks hoopis viimase läbimise viia õppekava seisukohalt valikuliseks.

Samuti selgus töövarjudega vesteldes, et Raivo Heina mõni aasta tagasi algatatud sponsorprojekt, mille käigus saadeti finantshariduslikel eesmärkidel koolidesse Jaak Roosaare kirjutatud „Rikkaks saamise õpikuid,“ pole ülemäära suurt soosingut pälvinud. „Hiljuti majandusõpetaja uuris, kui paljud on Roosaare raamatut lugenud ning tõusis ainult üks käsi,“ tunnistas Vigel.

Palju bürokraatiat

Lisaks pärsib noorte investeerimishuvi riik, täpsemalt selle seadusandlus. Saluoksa sõnul teeks ta juba praegu tehinguid, kuid paraku pole alaealistel võimalik oma investeerimiskontot täielikult hallata. Täpsemalt tohib investeeritav summa tulla perekonnaseaduse järgi vaid alaealise seaduslikult esindajalt ning peab jääma ka tema omandusse.

„Praegu seisab mul suur summa lihtsalt niisama, samuti ei ole mul midagi võimalik peale hakata enne seadusemuudatust saadud dividendituluga,“ viitas Saluoks sellele, et varem tuli investeerimiseks taotleda küll kohtu luba, kuid süsteem tervikuna oli investeerimishuvilise jaoks lihtsam.

Noorte hinnangul on investeerimiskonto haldamise takistus probleemiks ka seetõttu, et nii pole huvilistel võimalik järgida investeerimismaailmas levinud põhimõtet, et alustada tuleb võimalikult varakult. Siiski jäävad Saluoksa esimesed investeeringud juba seadusemuudatuse eelsesse aega. „Mina näiteks tegin oma esimesed sammud varakult ja seega olen saanud juba mitmetest valusatest kogemustest õppida, aga ka suuremaid võite kogeda,“ märkis Saluoks.

Vigel märkis, et investeerimismaailma sisenedes on paratamatu, et teatav kooliraha tuleb esialgsete valede otsuste tõttu ära maksta. „Õpilase puhul on need summad kindlasti väiksemad ning mida väiksem summa, seda parem,“ viitas Miina Härma Gümnaasiumi õpilane sellele, et kui seadus võimaldaks varem alustada, oleks ka õppetunnid odavamad.

Eeskuju kodust ja erasektorist

Saluoksa ja Vigeli kogemustes on väga tähtsal kohal ka perekonna toetus. „Pere roll on umbes 99 protsendi lähedane, mis ei tähenda, et ma ise poleks palju juurde õppinud - tähtis on, et sulle antaks nö algus kätte ja sealt edasi saab juba ise minna,“ rääkis Saluoks. „Enamus käitumismustreid ja väärtushinnanguid olen saanud kodust,“ lisas Vigel.

Kuigi koolides on investeerimishuvi võrdlemisi väike, siis noorte sõnul nende lähimas tutvusringkonnas valdkonna vastu huvi jagub. „Investeerimine on üks mu lemmikteemasid, ning kui kohtan sarnase huviga inimest, siis jutt ei taha kohe kuidagi lõppeda,“ rääkis Vigel.

Peamiste valdkondlike infoallikatena toob Vigel välja LHV foorumid ning virtuaalkonto, kust tema hinnangul saab kvaliteetset informatsiooni ammutada. „Palju võimalusi on õnneks juba ka olemas, näiteks virtuaalkontod, tähtis oleks, et koolides toodaks see informatsioon aga ka õpilasteni,“ toonitas Vigel. Samuti kuulavad nad investeerimiseteemalisi podcaste ning hoiavad silma peal investor Toomase tegemistel.

Kui Vigeli jaoks on üheks eeskujuks Jaak Roosaare, siis Saluoks toob välja Warren Buffetti ning Seppo Saario. „Olen neilt õppinud, et alati tuleb mõelda ratsionaalselt ning aktsiatesse ei tohi armuda,“ märkis Saluoks. Lisaks mängib Treffneris õppiv noormees ka LHV korraldatavat Börsihai mängu, kus saavutas eelmisel aastal kolmanda koha. „Sealt saab tunde kätte, kuidas aktsiad liiguvad,“ kirjeldas ta Börsihai kasutegurit.

Mida on töövarjud õppinud investor Toomaselt?

Rudolf Stenar Saluoks: Peamine õppetund, millest ma küll enne olin teadlik, kuid mida peale päeva investor Toomasega hakkasin teise külje pealt nägema, oli see, et informatsiooni ostupotentsiaaliga või siis endale kuuluvate ettevõtete kohta tuleks hankida nendelt, kelle igapäevatöö on vastava valdkonnaga tihedalt seotud. Samuti tuleks nõu küsida erinevate huvidega inimestelt, kuna vastasel juhul võib informatsioon olla kas kallutatud või siis ebausaldusväärne. Niimoodi on võimalik ennetada nii üksikettevõtete kui valdkondade võimalikke probleeme, kuid miks mitte ka edulugusid. Tähtis on olla turu mõtlemisest mõni samm eespool ning Toomas on sellega väga hästi hakkama saanud.

Vivian Vigel: Kõrvaltvaatajana on mul kõige enam silma jäänud tõsiasi, et selgelt paika pandud investeerimispõhimõtete järgi tegutsemine viib varem või hiljem sihile. Nagu paljud teised investorid, peab ka Toomas enda printsiipide järgi tegutsemisest lugu. See mitte ainult ei tee otsuste langetamist tunduvalt kergemaks vaid viib ka riskid miinimumi lähedale. Pensionieale läheneva Toomase puhul ei ole riskialdis käitumine enam niivõrd õigustatud, kuid siiski on noortel temalt palju õppida.

Noore investori puhul on riskimine kahtlemata rohkem põhjendatud, kuid see ei tähenda, et võiks sootuks loobuda hoolikast analüüsimisest ning skeptilisest mõttelaadist.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. October 2016, 11:18
Otsi:

Ava täpsem otsing