Investor Toomas: mis takistab investeerimisega alustamist?

Artikkel

- Investor
- investor Toomas
- 10. jaanuar 2017 kell 12:42
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investor Toomas: mis takistab investeerimisega alustamist?
Raha kasvatamisega alustamine võib põrkuda mitmete takistuste vastu.Foto: PantherMedia/Scanpix
Reedel võõrustasin kontoris töövarje Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnast.
Kasutades fundamentaalanalüüsi
Vaadates erinevaid suhtarve, näiteks P/E ja P/B suhe
Järgides põhimõtet, et toode, mis on linnapildis populaarne ja mida teised tarbivad, on hea investeerimisobjekt
Kasutasin võimalust ja uurisin esimesel kursusel rakenduslikku majandusteadust õppivatelt tudengitelt Markus Roognalt ja Artur Kaiküllilt, millised on nende suhted investeerimisega. Samuti tundsin huvi, mida arvavad nad haridussüsteemi võimest suunata noori finantsteemade juurde ning sain ülevaate takistustest, mis võivad rahakasvatamisega alustamisel probleemiks kujuneda.
Roogna tunnistas, et teda köidab passiivne sissetulek ja finantsvabaduse idee, samuti näeb ta investeerimises võimalust teisi aidata. „Aitan kellelegi kapitali kaasata ja saan sealt ka ise kasu,“ ütles ta. Samas tunnistas tudeng, et õpib investeerimist alles teoreetilisel tasandil ega ole virtuaalkontode kasutamisest päris rahani veel jõudnud.
Kaiküll jõudis oma esimese investeeringuni möödunud aasta lõpus, mil soetas Baltic Horizon Fundi avalikult pakkumiselt selle osakuid. „Mulle meeldisid fundamentaalnäitajad,“ tõdes ta.
Raha kui takistus
Kuigi investeerimisgurud julgustavad, et saab ka väga väikeste summadega, siis tegelikkuses võib raha ikka takistuseks saada. „Kapital on probleem. Väikeste summadega võib investeerida, aga minu kui tudengi jaoks on oluline pigem see pisike summa tagala kindlustamiseks hoida,“ rääkis ta.
Kaiküll nõustus, et raha võib olla suur takistus, kuid sellegipoolest pooldab ta esimesel võimalusel investeerimisega alustamist. „Tähtis on kogemus ja õppetunnid kätte saada, siis tulevikus suurte summade puhul oskad neid vältida,“ arvas tudeng.
Madal teadlikkus
Kõige tähtsamaks peavad noored aga investeerimisega alustamisel huvi. Teisalt pole nende tutvusringkonnas piisavalt inimesi, kellega finantsteemasid arutada. „Sageli tuleb kõne alla raha kulutamine ning sellega ratsionaalne ümberkäimine on pigem teisejärguline,“ tunnistas Roogna.
Probleem saab noorte hinnangul alguse haridussüsteemist, kus nende hinnangul toetatakse pigem mõtlemist, et igaüks omandagu haridus ning hakaku selle baasilt palgatööd tegema. „Riskide võtmist ei toetata,“ rääkisid noored. Selle vea parandamiseks toimuvad Roogna eestvedamisel Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas investeerimisõhtud, kus saab kuulda loenguid erinevate varaklasside kohta.
Keskkond informeerib
Kuigi noored veel ei tunneta eakaaslaste hulgas investeerimishuvi, on minul hea meel, et teemaga kokku puutunud isikud oskavad teemale ka analüütiliselt läheneda. Nii olid ka mul külas käinud töövarjud teadlikud fundamentaal- ja tehnilise analüüsi sisust ning tähtsamatest suhtarvudest.
Samuti tunnistasid noored, et Eesti-siseselt õpitakse kõige rohkem minu ja finatsblogijate kirjutistest, teatakse Jaak Roosaaret, Seppo Saariot või Märten Kressi. Tänu viimasele on Roognal selge arusaam, kuidas peaksid kasvu- ja dividendiaktisad tulevikus tema portfellis jaotuma.
Selle taustal jään lootma, et koostöös teiste huvilistega suudan tulevikus veelgi huvi investeerimisvaldkonna vastu kasvatada.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum