Keskpankade ohtlik sõltuvus odavast rahast

Teatavasti jättis Euroopa Keskpank läinud nädalal oma selle aasta viimasel intressinõupidamisel euroala baasintressimäärad muutmata, kuid tegi muudatusi oma igakuise varaostukava programmis. See on ainult üks näide, kuidas keskpangad jätkavad sadade miljardite eurode, naelte, dollarite või jeenide pumpamist majandusse, lootuses turgutada majandust või hoida seda kokku kukkumast.

“Sellest olukorrast ei ole ühtegi puhast teed välja,” kommenteeris The Wall Street Journalile maailma ühe suurema riskifondi Man Group tegevjuht Luke Ellis. Tema sõnul võib see lõppeda kahte moodi.

Esimesel juhul võivad keskpangad hakata n-ö helikopterilt raha külvama, mille käigus nad ostavad riigi võlakirju ja valitsused kulutavad saadud raha või annavad elanikkonnale selle kulutada. “Paariks aastaks oleks see suurepärane, kuid seejärel tooks kaasa hüperinflatsiooni,” ütles Ellis.

Teine võimalik lõpp saabuks siis, kui majanduses ringlev raha jääb täiesti seisma. “Sellisel juhul oleks meil põhimõtteliselt tegu vahetustehingute ehk bartermajandusega,” lisas ta.

Eksperdid näevad ühe murena, et nn kvantitatiivne leevendamine (QE) ehk keskpankade lisastiimulid kahjustavad majanduskasvu, kuigi need loodi just vastupidiseks. Osa investoreid on mures, et praegune ülearune likviidsus moonutab finantsturge ja õõnestab kapitalismi.

Senine süsteem on jäänud lootma kasumiahnetele investoritele, kes eristavad nõrgad ettevõtted tugevatest, rahastades tugevaid ja lastes nõrkadel surra. Osa asjatundjate sõnul QE ei võimalda enam ettevõtteid eristada.

“Praegu toimub kapitali vale paigutus ja reaalmajandus kannatab selle tõttu. See omakorda tähendab, et sisemajanduse kogutoodang ei kasva nii palju, kui see võiks,” kommenteeris Wall Street Journalile miljardärist riskifondi CQS asutaja Michael Hintze.

Ühendriikides alustas Föderaalreserv finantskriisi ajal kvantitatiivset leevendamist eesmärgiga pehmendada majanduslanguse mõju ning julgustada laenamist ja investeeringuid. USA keskpank lõpetas selle programmi kaks aastat tagasi, kuid suuremahulised stiimulprogrammid eurotsoonis, Suurbritannias ja Jaapanis tähendavad, et mõju globaalsele turule on endiselt suur.

Selle toetajad, kes on enamasti keskpankurid, kuid ka paljud finantsmaailmast, väidavad, et stiimulid on eesmärki täitnud ja tänu sellele on SKP ja tööhõive paremal järjel.

Suurbritannias oktoobris peetud kõnes ütles peaminister Theresa May, et kvantitatiivsel leevendamisel on olnud mõningaid halbu kõrvalmõjusid - varakad inimesed said rikkamaks, kuid vaesemad kannatasid. USA järgmine president Donald Trump on mitu korda öelnud, kuidas madalad intressimäärad on röövinud säästvaid inimesi.

Ülimadalad intressimäärad on enamikule läänemaailma elanikkonnast, kel on suhteliselt vähe finantsvara, kaasa toonud teatud lootusetuse tunde, kuidas tekitada sääste pensionipõlveks, väitis intervjuus Bloombergile Aberdeen Asset Managementi juhatuse liige Andrew McCaffery. Theresa May esile toodud halbadest kõrvalmõjudest juhib McCaffery tähelepanu ühiskonnas levivale kadedusele ja murele, sest inimestele tundub, et nad ei suudagi praegusest olukorrast kõrgemale tõusta.

Keskpangad nägid enda stiimulprogrammides ka moodust, kuidas tõsta erasektori investeeringuid ning kiirendada inflatsiooni. Osa investoreid oli QE alguses mures lausa hüperinflatsiooni pärast, kuid nüüd ollakse üha rohkem seda meelt, et keskpangad on tekitanud deflatsioonilise keskkonna.

“Mul võttis kaua aega, et sellest sotti saada,” ütles CQSi asutaja Hintze, kelle sõnul vabalt kätte saadav ja ülekülluses likviidsus tähendab, et likviidsus iseenesest ei ole enam midagi väga väärt ja see viib negatiivsete intressimääradeni.

Üle kaheksa miljardi dollari haldava Odey Asset Managementi asutaja Crispin Odey sõnul viib kvantitatiivne leevendamine deflatsioonini, sest odav laenuraha hoiab nõrgemaid ettevõtteid elus, tekitades n-ö zombi-firmasid.

Kuidas võiks see kõik lõppeda? “Keskpangad on paraku tekitamas musta auku ja selle tõmme muutub üha tugevamaks,” ütles Aberdeeni juhatuse liige McCaffery. “Ainus võimalus on edasi minna, sest keskpankurina ülejäänud alternatiivid on mõeldamatud. Rohkem metadooni ei aita, vaja oleks päevapealt asi lõpetada, kuid ükski keskpank ei teeks seda,” lisas ta.

Suur probleem selles küsimuses on riikide võlakoormad, mis aina tõusevad. Kreeka võlakoormus on hetkel 178% SKPst, Itaalial 132% ja Hispaanial 99% ning Euroopas on teisigi riike, kellel on jätkusuutmatult kõrge võlakoorem.

Barclaysi ökonomistide sõnul vajavad need riigid kvantiatiivset leevendamist, sest muidu riigid satuks hätta. Aastatel 2014 kuni 2016 tõusis Itaalia ja Hispaania võlasuhe SKPsse vastavalt 4,5 ja 5,4 protsenti. Ilma QEta oleks Barclaysi andmeil tõus olnud üle 12 protsendi, mis oleks tekitanud tõsiseid probleeme.

Maailma üks mõjukamaid võlakirjainvestoreid, 1,6 triljonit dollarit haldava BlackRocki investeerimisjuht Rick Rieder on arvamusel, et näiteks Euroopa Keskpank peaks muutma enda QE programmi ja hakkama rahastama taristuprojekte üle kogu rahaliidu. Seda saaks teha ostes erinevaid riiklike tasandite ja rahvusvaheliste organisatsioonide nagu Euroopa Investeerimispanga võlakirju.

Riederi mõte oleks lõpetada ära pankade ümber rahapakkidega ringiratast jooksmine ja suunata rohkem raha otse majandusse. “Pangandussüsteem on ummikus. Dialoogi tuleb muuta ja selline samm annaks turgudele suurema kindlustunde, et raha tõepoolest jõuab otse majandusse,” ütles Rieder.