USA keskpank alustas odavast rahast võõrutusravi

“Meie otsust intressimäärasid tõsta peaks kahtlemata võtma kui kindlustunnet, et majanduses on toimunud edasiminek,” ütles pärast kahepäevast Föderaalreservi juhtide istungit keskpanga esinaine Janet Yellen.

Keskpankurid tegid teatavaks, et alates neljapäevast tõstavad nad föderaalfondide baasintressimäära veerandi protsendipunkti jagu, vahemikku 0,50%-0,75%. Tegu on kõigest teise tõusuga viimase kümne aasta jooksul. Eelmine kord tõstis Fed intressimäärasid aasta tagasi detsembris.

Selle nädala tõusust veelgi olulisem on asjaolu, et keskpank näeb tulevikku senisest optimistlikumalt. Fedi praegune prognoos näeb ette baasmäärade tõstmist tuleval aastal 0,75 protsendipunkti võrra, tõenäoliselt kolmel korral ja veerandi protsendipunkti kaupa.

Veel septembris prognoosis Fed vaid kaht tõusu 2017. aastal. Keskpanga meelemuutus peegeldab mitut muutunud tegurit, näiteks üheksa aasta põhja kukkunud töötusemäär ja maksukärped ning föderaalvalitsuse kulutuste suurenemine tulevase presidendi Donald Trumpi käe all.

Keskpankurid ise näevad, et föderaalfondide mediaanintressimäär on 2017. aasta lõpuks 1,4%. 2018. aasta lõpuks tõuseb see ootuste järgi 2,1%ni ning 2019. aasta lõppedes on määr 2,9%. Selline prognoos viitab igal aastal kolmele tõstmisele veerandi protsendipunkti kaupa.

Fed keskendus pressiteates tugevale tööjõuturule ning kinnitas taas, et lähiaja majandusriskid tunduvad tasakaalukad. Keskpanga teatel jätkavad nad aktiivselt inflatsiooni monitoorimist ning hoiavad silma peal maailmamajanduse arengul.

Pärast istungit peetud pressikonverentsil jäi Yellen tavapärasega võrreldes üsnagi vaoshoituks ega rõhutanud majanduskasvu riske. Tavapäraselt on need olnud ikka mure Hiina kasvu pärast või seni lahendamata Euroopa võlakriis. Asjatundjate sõnul näitab see, et rõhuasetus on muutunud ja Fed tunneb end senisest kindlamana.

Millal Fed tõepoolest otsustab järgmisena intressimäära tõsta, on endiselt õhus ja sõltub paljudest teguritest. Üks suuremaid seejuures on Donald Trump ja tema administratsiooni poliitika. Maksude alandamine ja valitsuse eelarvedefitsiiti viimine toob tõneäoliselt kaasa majanduskasvu, kuid kiirendab ka inflatsiooni.

Ekspertide hinnangul on Föderaalreserv äraootav, et näha, milliseks kujuneb Trumpi majandus. Fed jälgib tähelepanelikult fiskaalpoliitikadebatti, kuid pole valmis prognoose enne muutma, kui pole täpsemalt selge, mida uus president tegema hakkab.

Tähelepanuväärne on Fedi otsus seepoolest, et teised maailma suured keskpangad liiguvad Föderaalreservile vastassuunas. Sel aastal on Euroopa, Inglismaa, Jaapani, Brasiilia, Lõuna-Korea ja India keskpank otsustanud intressimäärasid langetada ning mõnel on isegi negatiivne intressimäär. Ajal, kui teised suured majandused üritavad inflatsiooni kergitada ja kasvu kiirendada, võttis USA keskpank suuna olukorda tasapidi maha jahutada.

Tuuride mahavõtmisele vaatamata USA majandus praegu just täisgaasil ei kihuta. Keskpanga prognoosi kohaselt peaks USA sisemajanduse kogutoodang tänavu kasvama 1,9% ning järgmisel aastal 2,1%.

Investorid ja analüütikud prognoosisid pea ühehäälselt intressimäärade tõusu ja selle teokssaamisel reageerisid ka turud täiesti ootuspäraselt. Aktsiahinnad odavnesid, S&P 500 indeks kukkus kolmapäeval 0,8%. Indeksi langusele aitas osaliselt kaasa nafta hinna (WTI) 3,7% langus 51,04 dollarini barrelist, mis survestas energiasektori aktsiaid.

Võlakirjad asusid samuti taanduma. USA 10aastase valitsusvõlakirja tootlus tõusis 2,523%ni, mis on kõrgeim pärast 2014. aasta septembrit. Võlakirjade tootluse kasvades nende hinnad langevad.

Ootuspäraselt hakkas dollar rallima, tõustes Jaapani jeeni vastu 10 kuu tippu. Bloomberg Dollar Spot indeks, mis mõõdab dollarit 10 suurima valuuta vastu, tõusis 1,1% ja sulgus kõigi aegade rekordtasemel. Euro taandus dollari vastu ja liigub üha kindlamalt pariteedi suunas. Eesti aja järgi neljapäeva varahommikul võrdus üks euro kõigest 1,0477 dollariga.