Kas Trumpi börsiralli jätkub?

Nii leiab maailma suurima võlakirjafondi PIMCO endine juht Mohamed El-Erian, kes praegu on Allianz SE majandusnõunik. Ise on ta praegust tõusu kasutanud selleks, et osa varasid rahaks teha ja riske vähendada, vahendas agentuur Bloomberg.

„Et Trumpi ralli pikemalt kestaks, on vaja enamat kui poliitika elluviimist koduturul (USAs – toim.),“ ütles El-Erian Bloombergi telekanalile antud intervjuus, pidades silmas turgude väga positiivset reaktsiooni USA presidendiks valitud Donald Trumpi suurte maksukärbete ja infrastruktuuri investeeringute plaanidele.  

Oluline on, et muudatustega tuleksid kaasa ka sellised suured riigid nagu Saksamaa, Jaapan ja Hiina. „Ei piisa, et tal on kodus tee sirge ees, kuna vabariiklased kontrollivad Kongressi mõlemat koda. Peale selle oleks tal vaja veenda ka liitlasi ja Hiinat oma majanduses struktuurseid muutusi tegema,“ ütles El-Erian.

Trumpi valimisest USA presidendiks on S&P 500 indeks kerkinud umbes 6%. Koos võlakirjaintressidega on tugevnenud ka dollar, mis on sellised trendid, mis võivad takerdada USA ekspordi edenemist. See omakorda teeb Trumpi jaoks raskemaks lubaduse täitmise, et USA tööstuses tuleb tema ametiajal töökohti juurde.

Risk on selles, et finantseerimistingimused võivad liiga palju karmimaks muutuda ning et Trumpi protektsionism kaubavahetusele kruusa masinasse viskab.

El-Erian on nimetanud Trumpi suurt infrastruktuuriinvesteeringute plaani madalal rippuvaks viljaks, mida on kerge noppida. Ka ametist lahkuv president Barack Obama püüdis seda teha, kuid ei saanud vabariiklaste kontrolli all olevalt Kongressilt selleks toetust. Trumpi väljavaated on paremad, kuid kõik ei pruugi siiski päris lepase reega minna.

Riskid on rehkendamata

„Väga mõistlik on osa raha laualt ära võtta,“ ütles El-Erian samas intervjuus. „Me (turud – toim.) ei ole sisse arvestanud mingeid poliitika möödalaskmisi. Me ei ole sisse arvestanud mingeid ootamatusi turul ja hulka poliitilisi teemasid oleme me täielikult ignoreerinud.“ Oktoobris ütles El-Erian Bloombergile, et ta enda varast on ca 30% sularahas.

Ka võlakirjafond PIMCO on vähendanud kõrge tootlusega võlakirjade positsioone, ütles PIMCO investeeringute juht Mark Kiesel. „Me oleme riske vähendanud. Laenuturgudel oleme pisut suurendanud raha osakaalu,“ ütles ta.

Goldman Sachsi analüütikud on samuti ettevaatlikkusele manitsenud. Igasugune suur stiimul eelarvest kipub esmalt pigem inflatsiooni kiirendama kui majanduskasvu, mis tooks kaasa keskpanga intressimäärade tõstmise, mis omakorda mõjuks negatiivselt aktsiatele. See risk varjutab praegu aktsiaturgude pidupäeva, hoiatasid panga analüütikud.

Lisastiimulit pole ehk vajagi

USA keskpanga juht Janet Yellen on väljendanud arvamust, et õige aeg majanduse võlaga ergutamiseks on mööda lastud, see toibub juba ise. Trumpi stiimul võib majandusele isegi liialt hagu alla anda. Veel enne, kui stiimul käivituda on jõudnud, on töötuse määr USA majanduses langenud üheksa aasta madalaimale tasemele 4,6%-le. See viitab, et ettevõtted ehk ei vajagi  enam suuri maksukärpeid ja suuri infrastruktuuri investeeringuid, et töökohti luua. Pigem võib kasvavaks riskiks saada hoopis USA riigivõla tase, millele Trumpi plaanid kümne aasta perspektiivis 5,3 triljonit dollarit juurde lisaks, hindab sõltumatu vastutusrikka eelarvepoliitika komisjon.

„Ma ütleksin, et praegu pole ilmset vajadust eelarvelise stiimuli järgi, et majanduses täishõive saavutada,“ ütles Yellen viimasel pressikonverentsil intressinõupidamise järel, kus USA keskpank otsustas baasintressimäärasid tõsta. Küsimusele, kas Trumpi stiimul võib ajendada keskpanka intressimäärasid kiiremini tõstma, ta aga ei vastanud. Praegu visandatakse tulevaks aastaks kolme intressimäärade tõstmist. Küll aga rõhutas Yellen, et tootlikkuse tõus on see, mis elatustaseme tõusule kaasa aitab.

Turu optimismi taga on praegu ootus, et Donald Trumpi majanduspoliitika paneb maailma suurima majanduse kiiremini kasvama. Trumpi nõunikud sihivad SKP kasvutempoks 3,5%. El-Erian aga muretseb, et maailma teistest suurtest majandusruumidest on mitu poliitiliselt halvatud, mis ei võimalda lähiajal sealt selliseid reforme loota, mis nendegi majanduse kiiremini käima lööks. Kui see aga tuleks, tekiks kasvukeskusi rohkem, mis aktsiarallit toetaks. Ja siis ei tekiks ka liiga tugevat survet vahetuskurssidest.

Suur eraldi küsimus on, milliseks kujunevad veel enne Trumpi ametisse asumist piredaks läinud USA ja Hiina suhted. Mujalt võib tulla selliseid poliitilisi muutusi, mis börsidele positiivselt ei mõju, hoiatas El-Erian.