• Jaga lugu:

    Passiivne investeerimine võitis ka tänavu

    Passiivne investeerimine jätkas oma võidukäiku ka lõppeval aastal, kirjutab MarketWatch.

    Viimase kümnendi üks suuremaid trende on passiivne investeerimine. Passiivsete fondidel läks ka sellel aastal väga hästi ning investorid loobusid aktiivsetest fondidest. Passiivsed fondid investeerivad reeglina laiapõhjalisse indeksfondi, aktiivsed fondid püüavad parimaid aktsiaid ükshaaval välja valida.
    Morningstari andmetest selgub, et aktiivsetest fondidest voolas 2016. aastal välja 285,2 miljardit dollarit. Passiivsed fondid meelitasid juurde aga 428,7 miljardit dollarit. See tähendab, et ligi 10 aastat kestnud trend jätkub, selgub EPFR Globali andmetest.
    Aktiivsetes fondides jätkuvalt rohkem raha
    Tõsi, aktiivsete fondide käes on jätkuvalt suurem osa rahast (9,3 triljonit) ning passiivselt on investeeritud 5,3 triljonit dollarit. Morningstari sõnul on toimumas aga suured muutused ning põhjus on lihtne: passiivsed strateegiad on investorite jaoks odavamad ja lisaks annavad ka paremat tootlust.
    Võite ei ole aga lihtne mõõta. Passiivsed strateegiad ei võimalda turukeskmisest (indeksist) kõrgemat tootlust saada – selliseid fonde ei ole. Definitsiooni kohaselt on see võimatu. Aktiivsed fondid võivad potentsiaalselt turukeskmist ületada, aga pikaajaliselt ei suuda seda teha peaaegu ükski fond.
    Probleemide tõttu (kõrged teenustasud ning indeksile allajäämine) on investorid riskifondidest loobunud.
    Aktiivsed fondid kaotavad teenustasude tõttu
    Passiivsed strateegiad on eriti kasulikud pullituru ajal (tõusev turg), mil tõus on üleüldine. Selleks, et aktiivne fond oleks üldist aktsiaturgu ületanud, oleks selle tootlus pidanud olema üle 11,1 protsendi (just nii palju on tõusnud S&P 500 indeks). Ja seda pärast teenustasude mahaarvestamist.
    Seda on nii raske saavutada, et isegi 2016. aasta kolmandas kvartalis, mis oli aktiivsete fondide jaoks tugev periood, suutsid seda teha vaid 53 protsenti fondidest. See oli volatiilsem ajaperiood ja heitlikumatel aegadel läheb aktiivsetel fondidel reeglina veidi paremini.
    Suur osa aktiivsetest fondidest ei suuda indeksit ületada, sest neil on „aktiivseid aktsiaid“ vähe. See tähendab, et nende portfell kattub suuresti indeksiga ja pärast kopsakate teenustasude mahaarvestamist on seda sama indeksit ju raske ületada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Euroopa aktsiad on heitlikku nädalat lõpetamas langusega
Euroopa aktsiaturud on lõpetamas heitlikku nädalat napi langusega vaatamata sellele, et päeva alustati enam kui pooleprotsendilise tõusuga. Investorid muretsevad eelkõige koroonaviiruse omikronitüve pärast, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud on lõpetamas heitlikku nädalat napi langusega vaatamata sellele, et päeva alustati enam kui pooleprotsendilise tõusuga. Investorid muretsevad eelkõige koroonaviiruse omikronitüve pärast, vahendab Reuters.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Rainer Vakra lahkub Tallinna Soojusest ja asub juhtima keskkonnaametit Rainer Vakra: keskkond on minu elu ja kirg
Tallinna Soojuse juhatajana töötav Rainer Vakra asub uuest aastast tööle keskkonnaameti peadirektorina.
Tallinna Soojuse juhatajana töötav Rainer Vakra asub uuest aastast tööle keskkonnaameti peadirektorina.