• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 26.03.17, 12:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Passiivse investeerimise buum

Aktsiaturgude keskmise tootluse püüdmine on lühiajalised kaotused ja korrektsioonid maha surunud. Tekkinud on passiivse investeerimise maania, kirjutab Financial Times.
New Yorgi börs
  • New Yorgi börs
  • Foto: EPA
Me oleme loonud keskmiste arvutamise mulli. Ettekandjad ja lapsepõlvesõbrad ei räägi enam sellest, kuidas nad mõnda kulla-, nafta- või tehnoloogiaaktsiat õigel ajal ostsid. Nad räägivad hoopis sellest, kui madalad on indeksitel põhinevate börsil kaubeldavate fondide teenustasud.
See kõlab nagu hoiatussignaal maania tipus. See on madalate teenustasude, keskmiste tootluste ja kõrge likviidsuse maania.
Enamik professionaalsetest portfellihalduritest on tehnilist analüüsi kasutavate niinimetatud hetkekauplejate (momentum traders) vastu põlglikud. Sellised kauplejad ostavad vara siis, kui hinnagraafikud viitavad tõusule, ja müüvad, kui graafik näitab langust. Neid peetakse sotsiaalselt imelikeks boheemlasteks, kes joonistavad graafikutele maagilisi vastupanu- ja toetuspunkte.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tõsi, tehnilised kauplejad ei käi kallitel konverentsidel nagu professionaalsed investorid. Endalegi märkamata on suurem osa investeerimismaailma koorekihist muutunud klassiks, mida nad ise kõige rohkem põlgavad – nendest on saanud tagatoa robotite tegijad.
Indeksitel põhinev investeeringute juhtimine, keerulisemad algoritmid kauplemisel ja isegi traditsiooniline „osta pärast väikseid langusi juurde“ jaeinvesteerimine on survestanud lühiajaliste kaotuste saamist. Teisisõnu on need takistanud korrektsioonide teket.
Langus võib tulla katastroofiline
Lühiajalised langused on ümber pööratud, sest aktiivsetest fondidest voolab raha välja ja liigub madalate teenustasudega indeksil põhinevatesse toodetesse. Selline trend tähendab seda, et lõpuks saabuv langus ei ole ainult valus, aga ka katastroofiline.
Kuskil pimedas toas ei istu ahnet pankurit, kes oleks kõik selle üksi välja mõelnud. Pankurid kuulasid hoopis poliitikuid – neile heideti peale 2008. aasta kriisi ette, et nad kasutasid liiga riskantseid strateegiaid. Nüüd on olukord vastupidine – eelkõige keskendutakse „madala riskiga“ investeerisstrateegiate turundamisele. Need strateegiad tõstavad likviidsust. Järgmise turukrahhi ajal on väga raske süüdlasi leida.
Ajakirja „Interest Rate Observer“ väljaandja Jim Grant korraldas selleteemalise debati. Ühel pool oli Vanguardi (investeerimisfirma, mis on tuntud madalate teenustasudega ETFide poolest) asutaja John Bogle, kes debateeris passiivse investeerimise poolt. Teisel pool oli investeerimisfirma Horizon Kineticsi portfellihaldur Steven Bregman. Bregman tõi aktiivse fondijuhtimise kasuks palju tugevaid argumente, näiteks on tähtis, et säiliks täpne hinna leidmise mehhanism.
Mulje, et riskid on väiksemad
Praeguseks on passiivne investeerimine mitme triljoni dollarilise edumaaga. Selle peamine argument on, et aktiivse fondijuhtimise teenustasud ületavad pikaajaliselt selle fondi suutlikkust indeksist kõrgemat tootlust teenida. Pärast kriisi on seda teesi toetanud ka rahapoliitika ja madal majanduskasv.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui intressimäärad ja tootlused on madalad, siis on iga lisanduv teenustasude baaspunkt suurema kaaluga ning aktiivne portfellijuhtimine tundub kallim. Languste eest kaitseb investoreid ka keskpank, kes vajadusel appi tõttab. See on tekitanud mulje, et indeksfondidega kaasnevad riskid on järjest väiksemad.
Kõik need teenindajad ja lapsepõlvesõbrad ütlevad sulle, et nende varad on likviidsed ja nad saavad iga kell madalate teenustasude eest raha välja võtta. Indeksfondide juhid tagavad likviidsuse sellega, et fondi ostetakse järjest likviidsemaid väärtpabereid, mille hinnad hakkavad seejärel veelgi kiiremini tõusma. Allpoole liikudes kipub see tõhus tsükkel vastupidiselt toimima.
USA rahvastik kasvab alla 1 protsendi aastas, produktiivsus suureneb alla 2 protsendi aastas. Ei ole veel selge, kuidas on sellises keskkonnas võimalik teenida 4 protsenti tootlust aastas. Ka pensionäride arv suureneb.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele