Eesti analüütikud: Trump dollarit pikalt ei kõiguta

„Lühiajaliselt võib iga Trumpi säuts turge üsna oluliselt liigutada,“ tõdes SEB finantsturgude analüütik Kristofer Vähi. „Keskpikas plaanis sõltub see, kas Trump suudab oma valitsemisperioodiks dollarile mingi suuna anda ikkagi sellest, kas ta plaanib ja suudab ellu viia lubadusi, mis valimiskampaanias sai antud."

Ka LHV analüütik Erko Rebane leiab, et Donald Trumpi säutsudest tekkinud ühesuunaline volatiilsus pole imekspandav ja on ajutine. „Dollar on liikunud tõusutrendis pea kuus aastat, kallinedes valuutakorvi suhtes ligi 40 protsenti,“ selgitas ta. „Usun, et mõju jääb siiski lühiajaliseks ning otsuste tegemine maailma kõige suuremal finantsturul taandub lõpuks ikkagi USA majanduse väljavaate, rahapoliitika ja intressimäära hinnangule ning võrdlusele teiste riikidega,“ arvas analüütik.

Pigem tugevneb

Rebane toob välja, et isegi kui Trumpi repliigid aitavad dollaril veel odavneda, stimuleeriks see majandust ekspordi kaudu ning toetaks inflatsiooni ajal, mil uus administratsioon on valmis ise fiskaalset tuge pakkuma. „Tagajärjeks oleks majandusaktiivsuse ja inflatsiooni arvatust kiirem hoogustumine, mis kutsuks Föderaalreservi agressiivsemalt intressimäära tõstma,“ leidis ta. „Kuna mitmel pool mujal maailmas liigutakse rahapoliitiliselt hoopis vastupidises suunas, siis see vaid suurendaks isu dollaris varade järele ning tingiks valuuta täiendavat tugevnemist."

Kuigi dollari tulevik sõltub Trumpi korda saadetavatest tegudest, mitte üksikutest säutsudest, säilib Vähi hinnangul risk, et paljud välja käidud lubadused on juba tuleviku poliitika tulemisse sisse hinnastatud. „Kui uus USA president peaks oma lubadustega tagasi tõmbama, siis võib see turgudele pettumust valmistada ning panna varasemad dollari-investorid oma positsioonidest väljuma,“ ei välistanud ta ka võimalust, et dollar võib tulevikus hoopis nõrgeneda.

Swedbank Marketsi valdkonnajuht Art Lestberg väga suurt nõrgenemist dollarile pigem ei prognoosi. „Pigem püsib dollar tugeval tasemel,“ oli ta Rebasega ühte meelt. „Tuleb ära oodata, millal Trump ametisse astub, praegu siin midagi prognoosida on väga väga keeruline kui mitte võimatu.“

Investorid segaduses

Vähi sõnul on viimaste kuude vältel olnud märgata tendentsi, et turuosalised pööravad mõnevõrra vähem tähelepanu majandusindikaatoritele ning keskpankade tegevusele ning rohkem tähelepanu poliitikale. „Eeskätt jälgitakse Donald Trumpi sõnavõtte,“ lausus ta.

Pärast USA presidendi valimisi toetas dollari tugevnemist investorite usk, et Trumpi poliitika toob kaasa intressimäärade tõusu ja sellega dollari tugevnemise. „Viimase kuu jooksul on Trump olnud oma toonilt vähem dollarit toetav ning ka investorite kindlus, et tema lubaduste taga on ka reaalsed tegevused, lahtub ja põhjustab dollari langust,“ selgitas Vähi. „Kui Trump ei tule välja konkreetse tegevusplaaniga, siis aja möödudes pöördub turu fookus tagasi fundamentaalsetele majandusnäitajatele, kuid lähiajal jäävad tema sõnavõtud siiski ilmselt terava tähelepanu alla ja nende mõju säilib,“ arvas ta.

Rebase hinnangul pole aga dollari tugevnemine väga suur probleem ning sellega on suudetud edukalt toime tulla. „Loomulikult ihkaksid USA ettevõtted odavamast dollarist ergutatud eksporti, samas on hakanud sealsete firmade müügitulud ja kasumid eelmise aasta teisest poolest kiirenevas tempos uuesti kasvama,“ sõnas ta. „Kui vaadata Föderaalreservi töötleva tööstuse küsitlusi, siis nimetatakse paranevaid äritingimusi, kasvavat nõudlust ning uute tellimuste jõulisemat pealevoolu nii sise- kui ka eksporditurgudelt,“ põhjendas Rebane.

Saab end kaitsta

Vähi soovitab investoritel väärtpaberitesse investeerides alati arvesse võtta, millises valuutas need on noteeritud. „Valuutade liikumised võivad olla eriti suured sellises ebakindlas olukorras nagu praegu, kus dollarit mõjutab Trumpi poliitika, eurot valimised Euroopas ning naela Brexit,“ rääkis ta. „Nende faktorite tulemit on raske ette näha.“ Näitena selgitab Vähi, et kui Euroopa investor ostab New Yorgi börsil dollarites noteeritud aktsiat, mis tõuseb 10 protsenti, samal ajal kui dollar langeb 10 protsenti, siis investori jaoks on tulu eurodes endiselt olematu.

Börsil kaubeldavatesse fondidesse on võimalik riski maandada, kui osta näiteks USA börsi ETFi eurodes noteeritult. „Sellisel juhul, kui USA börs tõuseb 10 protsenti ja dollar langeb 10 protsenti, siis teenid ikkagi 10 protsenti, sest kurss on fikseeritud ja sellega dollari languse mõju sellises instrumendis neutraliseeritud,“ selgitas ekspert. Lestberg kaitseks end kursimuutuste eest aga kasutades tuletisinstrumente.

Trumpi emotsionaalsuse ning volatiilsuse kasvu eest aitab end kõige paremini kaitsta siiski võimekus näha läbi ajutise müra. „Tähtis on end mitte lasta lühiajaliste raputuste tõttu positsioonidest välja raputada ning jääda kindlaks oma investeerimisteesidele,“ on Vähi veendunud. „Lühiajalise kaupleja jaoks tähendab see väiksemaid positsioone ja rohkem liikumisruumi jätvaid kahjumi piiramiseks kasutatavaid stopp-korraldusi, pikaajalise investori jaoks aga korralikult defineeritud investeerimisteesi ning analüüsimist, kas üks või teine sõnavõtt suures plaanis midagi muudab.“