Pille Ivask • 3. veebruar 2017
Jaga lugu:

Mida tähendab Donald Trump nafta hinnale?

nafta  Foto: epa

Kuigi USA president Donald Trump on rääkinud impordi, seal hulgas toornafta täiendavast maksustamisest, ei usu analüütikud, et sellel plaanil musta kulla hinnale eriline mõju on.

Trump, kes teadupärast eitab kliima soojenemist, on väitnud, et tahab fossiilkütuste bisnessile USAs taas elu sisse puhuda ning luua seeläbi juurde palju uusi töökohti. Trumpi plaanide kohaselt peaks suurenema piirkondade arv, kus naftat puuritakse, mis kokkuvõttes suurendab ka toodangut.

Energiakonsultatsioonifirma FGE asutaja ja juht Fereidun Fesharaki märkis, et kuigi Trump tahab lahti keerata kõik kraanid, mille eelmine president Barack Obama omal ajal kinni keeras, on selle kõige efekt pigem tagasihoidlik. “Tavalise kütuse toodang kasvaks seega kokku miljoni barreli võrra, ent see kõik võtab 5-7 aastat aega ehk siis lühikeses perspektiivis pole sellel mingit mõju,” arutles ta.

Samuti ütles Fesharaki, et maksukärbetest tulenev kasu kildanaftatööstusele on tegelikult samuti üsna väike. Kohalikke tootjaid aidatakse juhul, kui Trumpi administratsioonil õnnestub sisse viia 20% impordimaks kaupadele, seal hulgas toornaftale.

Trumpi viimased otsused on pannud investoreid mõtlema, kas tõepoolest ei pruugi nüüd olla käes see aeg, mil kohalikku naftatööstust märkimisväärselt toetatakse. Trump on allkirjastanud mitmeid lepinguid, millega lükatakse käima kunagi pooleli jäänud naftaprojektid, näiteks Keystone’i ja Dakota naftajuhtmeprojektid, mis USAs palju vastuolusid on põhjustanud ning mille Obama omal ajal seisma jättis.

“Naftatööstusele on need küll positiivsed uudised, ent otseselt naftatootmisele need mõju ei avalda,” väitis Fesharaki CNBCle antud intervjuus.

Mida teeb OPEC?

Naftaturul jälgitakse lisaks Trumpi võimalikele otsustele USA naftatootjate osas ka seda, kuidas reageerivad toimuvale OPECi liikmed, kes mõne kuu eest leppisid kokku nafta tootmismahtude külmutamises, et hinda maailmaturul kergitada. Praeguseks on naftalepe kehtinud kuu aega ning seni pole märki, et ükski leppes osaleja oma otsustest taganeks.

OPEC otsustas, et toodab alates selle aasta 1. jaanuarist päevas 1,8 miljonit barrelit naftat vähem ning aitab seega kaasa globaalse ülepakkumise vähenemisele. Leppes osalevad ka OPECisse mitte kuuluvad riigid, näiteks Venemaa.

Reutersi ekspertide andmeil on OPECi lepe päädinud sellega, et jaanuarikuu keskmine päevane tootmine jääb 30,01 miljoni barrelini päevas. Võrdluseks, detsembris oli see 31,17 miljonit barrelit.

Praegu jääb naftabarreli hind 56 dollari juurde ning Fesharaki ennustab, et kui hind peaks jõudma 60 dollari piirile, panevad USA naftatootjad oma puurkaevud täisvõimsusel tööle ning toodab kasvab miljoni barreli võrra päevas.

“Kui hind läheb üle 60 dollari barrelist, hakkavad halvad asjad juhtuma,” vihjas Fesharaki asjaolule, et OPECi liikmed võivad leppe unustada ning ületootmise probleem naaseb ning hind langeb.

USA naftatootjate seisukohast võttes tähendab see, et kui hind tõuseb, muutuvad aktiivseks mitmed naftamaardlad, mida praegu nende kalliduse tõttu ei kasutata. “Bakkeni ja Eagle Fordi maardlad on jätkuvalt liiga kallid projektid, et need praeguses hinnavahemikus käima panna,” ütles ta.

Fesharaki ennustuste kohaselt on käesoleva aasta esimeses kvartalis nafta hind 54-55 dollarit barrelist, ent siis hakkab hind tasapisi tõusma ning jõuab 60 dollari piirimaile.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas