Sirje Rank • 9 veebruar 2017

Vastasseis Kreekas teeb turud närviliseks

Kolmapäeval protestisid Ateenas uute kärbete vastu Kreeka tuletõrjujad  Foto: Scanpix/Reuters

Kreeka kreeditorid Euroopa Liit ja IMF on eri meelt, mida on kriisist laastatud Kreekalt abilaenu tingimusena realistlik nõuda.

IMF tahab nõudmiste lati seada madalamale, mis eeldaks Kreekale suuremat võlakergendust. Euroopa Liidu liidritel on aga keerulisel valimisaastal raske seda teed minna – nii on vaidlus jätkunud, samas kui lähenevad tähtajad, mil Kreekal tuleb oma võlakohustuste teenindamiseks suuri väljamakseid teha. Seda ei suuda Kreeka aga teha ilma järgmise väljamakseta 86 miljardi euro suurusest abiprogrammist. See on aga vaidluste taga kinni.

Täna kerkisid Kreeka kahe aasta pikkuse tähtajaga võlakirjade intressimäärad 10% piirist läbi, vahendas agentuur Bloomberg.

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles eile ARD-le, et Kreekal tuleb rahaliidust lahkuda, kui nad tahavad osa võla mahakandmist. Selline asi ei ole Lissaboni lepingu ehk Euroopa Liidu aluslepingu järgi lubatud. Euroala alalise päästemehhanismi ESMi juht Klaus Regling kirjutas aga ajalehes Financial Times, et IMF ignoreerib oma hinnangutes neid lubadusi, mida teised euroala riigid Kreeka abistamiseks on andnud. Nimelt hindab ja väidab IMF oma värskes analüüsis, et Kreeka võlakoorem ei ole jätkusuutlik.

Vaidlus käib selle üle, et IMFi arvates esitavad Kreeka kreeditorid euroalal abilaenu andmise eest Kreekale liiga ränki nõudmisi. Soovitakse, et Kreeka kindlustaks eelarve primaarse ülejäägi 3,5% tasemel suhteliselt pika perioodi keskel, mida seni pole suutnud ükski riik. Ükskite eranditena on see võimalik olnud lühemat aega.

IMFil madalam latt

IMFi pressiesindaja Gerry Rice kordas täna, et IMFi arvates on realistlikum 1,5% suurune primaarne ülejääk, mis ei eeldaks seitse aastat abiprogrammi all olnud riigilt praegu täiendavaid kärpemeetmeid. Kui aga euroala riigid seavad nõudmise 3,5% tasemele, siis tuleb selleks ette näha täiendavad struktuursed reformid, mis peavad olema majanduskasvu toetavad.

Vastuseks Reglingu kriitikale ütles Rice, et euroala riikide toetus Kreekale on tingimuslik. Ja kahel varasemal korral, kui Kreeka tingimusi ei täitnud, on euroala riigid oma toetuse peatanud, mis viis Kreeka rahaliidust väljakukkumise äärele. Nii on IMFi jaoks oluline, et seatud eesmärgid oleksid realistlikud. Sellisel seisukohal on ka enamik IMFi juhatuse liikmeid.

Küsimuse all on jätkuvalt see, kas IMF liitub Kreeka abiprogrammiga või mitte. IMFi tingimus on, et Kreeka võlakoormus peab olema jätkusuutlik – ilma selleta fond liituda ei saa. Samas on sellised riigid nagu Saksamaa ja Holland värskelt üle korranud, et kui IMF Kreeka viimases abiprogrammis ei osale, siis ei saa see senisel kujul jätkuda.

Kreeka 2019. a aprillis maksmisele tulevate võlakirjade tootlus kerkis 70 baaspunkti 10,06%-le, mis on kõrgeim näit läinud aasta septembrist. 2015. aastal, kui Kreeka vankus rahaliidust väljakukkumise äärel, kerkis lühiajaliste võlakirjade intressimäär 37%-le.

Hetkel kuum