• OMX Baltic−0,48%302,45
  • OMX Riga−0,16%869,48
  • OMX Tallinn−0,05%1 986,94
  • OMX Vilnius0,36%1 196,36
  • S&P 5000,58%5 663,94
  • DOW 300,62%41 368,45
  • Nasdaq 1,07%17 928,14
  • FTSE 1000,45%8 569,58
  • Nikkei 2251,56%37 503,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,94
  • OMX Baltic−0,48%302,45
  • OMX Riga−0,16%869,48
  • OMX Tallinn−0,05%1 986,94
  • OMX Vilnius0,36%1 196,36
  • S&P 5000,58%5 663,94
  • DOW 300,62%41 368,45
  • Nasdaq 1,07%17 928,14
  • FTSE 1000,45%8 569,58
  • Nikkei 2251,56%37 503,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,94
  • 28.10.17, 09:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Miks miljardeid kaotavad ettevõtted endiselt investoreid erutavad?

Suurelt miinustes olevaid ettevõtteid nagu Tesla, Uber, Netflix ja Chesapeake Energy ühendab kolm asja – võimas visioon, kiire kasv ning investorite odav raha.
Netflixi
  • Netflixi
  • Foto: EPA
Üldiselt öeldakse, et ettevõtja peab suutma näha nii pikka kui lühikest perspektiivi. Kui praegu läheb hästi, ei tähenda see, et ka tulevikus võiks käsi sama hästi käia. Samas on selge, et kui praegu tunneli lõpus valgust ei paista – mõnikord ei paista tunneli lõppu ennastki -, siis jääb aina väiksemaks ka tõenäosus, et see võiks tulevikus juhtuda.
Kui aga nii, siis kaob investoritel reeglina üsna ruttu ettevõtte vastu huvi, kuna investeeritud raha ei tule tagasi.
Teistmoodi firmad
On aga neid, kes eelpool mainitud reeglite järgi ei mängi. Suurettevõtetest võib välja tuua näiteks Tesla, Netflixi, Uberi ning energiarevolutsiooni lubanud Chesapeake Energy.
Elektriautode tootja Tesla pole sel aastal suutnud oma tootmisprognoose kaugeltki täita. Tõsi, ettevõtte juht Elon Musk on tuntud selle poolest, et käibki välja väga julged ennustused, mida, nagu analüütikud on viidanud, usub heal juhul ta vaid ise.
Investorid üldjuhul ülemäära mures pole, kui Tesla tehasest lubatud hulka neljarattalisi välja ei vura. Ja selle asemel, et põhjendada, miks Tesla tootmisennustused taas ei täitunud, räägib Musk hoopis kosmoselendudest ning isesõitvatest autodest.
Amazoni erilisus
Tesla näide ei tähenda ilmtingimata seda, et ettevõte kujutab endast vaid mulli, mis millalgi katki võib minna. Suurettevõtetest on kunagisest karjuvast miinusest edukalt välja tulnud näiteks Amazon.
Aastail 2012-2014 kaotas ettevõte kokku 4 miljardit dollarit. Toona suunas ettevõte raha agressiivselt kasvamisele. Nüüd näib, et see on end ära tasunud.
Väljaanne Economist kirjutab, et ajalugu vaadates on siiski ebaharilik, et suures kahjumis suurettevõtted võimsalt laienevad. Russell 1000 indeksit analüüsides selgub, et 1000st ettevõttest 25 ehk 3,3% kaotas möödunud aastal enam kui miljardi oma vabast rahavoost.
Aastal 2007 oli see näitaja 1,4% ning aastal 1997 alla 1%. Enamik neist ettevõtetest, kelle rahakott on enam kui miljardi võrra kõhnemaks jäänud, on energiaettevõtted. Nende firmade puhul on süüdi aga reeglina nafta hind ning mitte niivõrd muud aspektid.
Mis neis nii head on?
Russell 1000 indeksisse kuuluvad ka Uber, Tesla ning Netflix ning neid kõiki ühendab suur rahaline miinus. USA-s frakkimisega tegelev Cheasepeake Energy, mis aastate eest lubas frakkimisrevolutsiooni, paistab silma sellega, et on kaotanud enam kui miljard dollarit juba 14 aastat jutti.
Kamba peale on need ettevõtted kaotanud kümneid miljardeid dollareid ja ometi räägitakse neist kui ülisuure kasvupotentsiaaliga aktsiatest. Economist kirjutab, et selleks on kolm peamist põhjust: visioon, kiire kasv ning oskused majandusnäitajatega mängida.
Suur visioon
Nimetatud ettevõtted paistavad ainuüksi meedias silma sellega, et käivad välja uusi, enneolematuid ning atraktiivseid ideid. Elon Muski tituleeritakse teadupärast visionääriks, kes tahab koloniseerida Marsi ning sõidutada inimesi kosmosesse. Rääkimata maisematest teemadest, nagu isesõitvad autod.
Netflixi juht Reed Hastings on aga lubanud, et tahab hävitada praeguse traditsioonilise telemaastiku, sest tulevikus hakkavad inimesed tema ennustuse kohaselt sarju ning filme vaatama üksnes internetist.
Ka Uberi endine juht Travis Kalanick on rõhutanud, kuidas sõidujagamine muudab ajapikku inimeste arusaama reisimisest. Ja viimaks, ka Cheasepeake Energy nüüdseks juba endist juhti Aubrey McClendonit on peetud tema väljaütlemiste tõttu ülbeks ning ebaviisakakski.
Kiire kasv
Teise aspektina toob Economist välja ettevõtjate osavuse oma tegemist kasvu pähe näidata. Kuna investorid peavad uskuma nii-öelda lõppväärtusesse, siis rõhutataksegi numbreid, mis peaksid seesuguse kasvuni viima.
Näitena võib tuua Uberi, kes rõhutab alati, kui palju sõite selle kaudu tehti. See peaks looma justkui mulje sellest, et tulevikus hakkavad kõik need sõidud ka suuri summasid sisse tooma.
Odav raha
Kolmas põhjus, miks nimetatud suurettevõtted hoolimata oma kesistest majandustulemustest atraktiivsed on, on peidus osaliselt investoreis endis. Nii Tesla, Uber kui Netflix kasutavad ära võimalust kaasata odavat raha, kuna investorid ihalevad kasvu ning kõigi nimetatud ettevõtete näol on tegu uuenduslikke lahendusi pakkuvate ettevõtetega.
Lisaks investoritelt kaasatud dollaritele panustavad näiteks Tesla numbritesse ka kliendid, kes maksavad ettemaksu auto saamise eest.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele