Liina Laks • 22. jaanuar • 5 min
Jaga lugu:

Et turg ometi nii järsult ei tõuseks

Angelika Tagel ja Peeter Koppel loodavad, et turud tõusevad tänavu rahulikumalt kui mullu.
Angelika Tagel ja Peeter Koppel loodavad, et turud tõusevad tänavu rahulikumalt kui mullu.   Foto: Raul Mee

Eesti investeerimismaailma eksperdid on selleks aastaks sõrmed ristanud ühe sooviga: et see tõus nii järsk poleks kui mullu. Muidu hakkab veel tõesti kärsahaisu tulema.

Kui möödunud aastal investor Toomase konverentsi arutlusringi osalejatelt küsiti, kus Dow tänavu olema saab, ei pakkunud keegi 26 000 punkti. Tänavu leidsid kõik, et tõus peaks jätkuma, aga vast mitte säärasel tasemel nagu mullu.

Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni tõdes, et seda, miks edasist tõusu ei usutud, peitub selles, et inimesed on mõtetes ikka veel kinni ajas, mil keskpangad majandusse nii väga ei sekkunud. „Praegu on turg selgelt optimistlik. See on lõpu alguse [märk] – otsitakse arenevaid turge, tooraineid,” ütles Hänni.

Ka Luminor Pensionsi juhi Angelika Tageli muutis tõus ettevaatlikuks. „Endiselt on tunne, et aktsiatel on tõusuruumi. Aga ausalt, ma väga loodan, et see väga järsk tõus ei jätku aastast aastasse. Parem on saada paar väiksemat sorti korrektsiooni vahele, see on jätkusuutlikum,” ütles Tagel.

Angelika Tagel, Luminor Pensionsi juht

Tsitaat: Olukorras, kus tõus on olnud kolmekohaline ja kukkumine 20% - kas saaks tõesti öelda, et on krahh?

Pilgu USA turu suunas heitis ka SEB Eesti privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel, kes tunnistas, et talle oli töös mullu kõige valusam just dollari järsk nõrgenemine. „USA valuatsioonid on [kõrgel], tsükkel hakkab küpseks muutuma. Ma ise usun USAsse, sest seal on veel kapitalismi alles, aga sinna ise konkreetselt [praegu ei paneks],” ütles Koppel. Küll võib president Trumpi maksureform, mis eeldatavasti veel korra suure hulga hiidkorporatsioonide raha nii-öelda koju toob, riigile ja eelkõige aktsiaturule ergutavalt mõjuda.

„Nii suurt börsikrahhi eluajal ei näe”

Kui hinnad on kõrgel, intressimäärade tõstmine koputab uksele ja turg on rallinud ennenägematul moel – kas see kõik tähendab, et suur krahh on ukse ees? Ettevõtja ja investor Reet Roos usub, et turge ootab ees pigem mõnus „külgsuunas” ülespoole minek. „Ei tohi unustada osta. Turud lähevad tasapisi üles. Ma ei usu ei järsku tõusu ega järsku langust. Võib-olla turg tundub hindade poolest kõrgem, aga rahvas harjub – ja sellest ju enam ei räägitagi,” ütles Roos.

Hänni soovitas „krahhi” kontekstis vaadata. „Aktsia kukkumine on nagu bitcoini kukkumine, väärtus paberil võib ju väheneda”, põrutas Hänni. „Tegelikult on kasumid aktsia kohta kasvanud. Sellepärast ongi ka hind kasvanud,” ütles ta.

„Mis tähendab – börsikrahh,” uuris Peeter Koppel. Sellist krahhi, kus Dow kukuks 15 000 punkti peale, ta kuskilt tulemas ei näe. „Me ei pruugi seda oma eluajal näha. [Riikidele] on rahatrükk ja intressimäärad südamelähedased. Järgmises suures kriisis ju varad ei kaota – ja sellepärast ka Dow ei kaota,” ütles Koppel, kuid lisas, et samal ajal pole rahapoliitika eksperimendid kuidagi läbi. „Kui keegi peaks köhatama, hoidku selle eest, et nuuskama, siis [keskpangad] teevad kohe näo, et hakatakse aitama,” nentis Koppel.

Ka Angelika Tagel näeb turgude „rahulikkuse” taga ehk keskpankade varasemast suuremat kontrolli. „Ja olukorras, kus tõus on olnud kolmekohaline ja kukkumine 20% – kas saaks tõesti öelda, et on krahh? Vaevalt, et uut Lehmanni tuleb – kõik on sellest ikkagi õppinud,” ütles Tagel.

See ei tähenda aga, et hirmud üldse puuduksid. Kuigi suuri fundamentaalseid sündmusi pole võimalik ette näha, siis intressimäärade riski peab Peeter Koppel isiklikult turgudele suureks mõjuteguriks. „Eriti kui need tõusevad kiiresti, siis mõned võivad ehmatada. See mõjutab suuri investoreid, kes vaatavad varade allokatsiooni üle. Väga kena. Aga see tähendab, et keegi peab aktsiad müüma ja paigutama riigivõlakirjadesse. Samuti on jätkuvalt üleval poliitiline risk.” Angelika Tagel ütles, et turgude liigutaja on ju jätkuvalt raha. „Kui suured [investorid] hakkavad inflatsioonipoliitika tõttu raha ümber tõstma – see mõjutab turge,” ütles ta.

Kristjan Hännile teeb muret see, kuidas intressimääru käsitletakse. „See on risk, mille üle nalja ei tasu teha. Ühel hetkel võivad tõusta nii inflatsioon kui ka intressid, vastuseks inflatsioonile. Ja intressimäärad tõusevad, kui hakatakse inflatsiooni ootama. Eelmisel aastal hakkasid palgad kasvama ja see tekitas inflatsiooniootuse,” ütles ta, kuid lisas, et asja tasub ka hoopis teisest küljest vaadata. „Võimatu pole ju ka see, et sündmused lähevad paremini, kui me arvame,” ütles Hänni.

Seevastu Reet Roos vaatab riske eelkõige poliitilisest vaatenurgast. „Kardan imelike soengutega mehi. See... tundub päriselt halb,” ütles ta. „Hoiduksin ka sellistest turgudest, mis pole tuttavad ja kus poliitiline risk on suur. Sinna ma raha ei pane,” võttis Roos oma strateegia kokku.

Kristjan Hänni: 2/3 tõenäosusega tõuseb, 10%

Angelika Tagel: võib vahepeal 30 000 puudutada

Reet Roos: 24 000

Peeter Koppel : kõrgemal

Igor Rõtov: 32 000

Marko Reikop: 28 000

Noorelt tuleb riskida

Kas riskihirmus tasub siis sel aastal üldse investeerida? Moderaator Igor Rõtov nõudis soovitust umbes 30aastasele investorile, kel parasjagu 10 000 eurot üle. Reet Roos peab pikas plaanis heaks investeeringuks tehnoloogia- ja meditsiinisektorit. Väikese mööndusega. „Amazoni ma ei ostaks,” ütles ta. Kuid lühemas plaanis meeldib talle nafta. 

Peeter Koppel võtaks toreda, mitmesse varaklassi paneva tasakaalustatud fondi. „Sellega alustaks ja siis vaataks vallatumaid asju,” ütles Koppel. Angelika Tageli sõnul on praegu USA aktsiaturgudelt väärtust üles leida keeruline. „Aga 30aastane võib aktsiatest väärtust leida küll. Võlakirjadest ja deposiidist pigem mitte,” ütles ta. „Otsi ettevõtteid, mis kasvavad. Tootmisseadmed, IT, tehnoloogia – sealt võib üht-teist leida,” ütles ta.

Kristjan Hänni leiab, et noorust ei tasu raisku lasta. „Kui mõtlen Forbesi edetabeli peale – no pole seal ühtegi, kes oleks pannud 30aastaselt mõõdukasse fondi ja nüüd on ülirikkad. Tuleb oma äri teha, võtta riski, mis tagantjärele tundub pöörane. Seda juhul, kui tahad rikkaks saada. Kui tahad vara säilitada...praegu on tulnud 1,4 miljoni reaga MiFidII... ei julge midagi soovitada,” ütles ta. Samas Hänni lisas, et kui ta ise peaks USAst midagi võtma, siis oleks need pankade aktsiad.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt