Venezuela võib naftaturu pea peale pöörata
Venezuela on tulevikus naftaturu jaoks kõige suurem riskifaktor, teatas Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA).
"OPECi riikide hulgas on kõige suurema riskiga Venezuela," kirjutas IEA oma kuises raportis, millel investorid hoiavad teravalt silma peal. "Riigist võib saada viimane element, mis viib naftaturu defitsiiti. Seda juhul, kui teised tootjad seda kompenseerima ei hakka."
Venezuelas on küll maailma suurimad naftareservid, aga tootmine on riigis viimastel aastatel langenud. Lõuna-Ameerika riik on jätkuvalt majanduskriisis, mille on põhjustanud valitsuse kehv juhtimine ning 2014. aastal alanud naftahinna langus.
IEA prognoosib, et Venezuela päevane naftatootmine langeb 2018. aasta lõpuks 1,38 miljoni barreli võrra. Kui 2002-2003 aastate streike mitte arvestada, siis see tähendaks, et riigi tootmine langeks ligi 70 aasta madalaimale tasemele.
Kaubandussõda mõjutaks naftanõudlust
IEA suurendas globaalse naftanõudluse 2018. aasta prognoosi 99,3 miljoni barrelini päevas. Samas hoiatas agentuur, et Ühendriikide protektsionism võib terve maailma majanduskasvu piirama hakata, mis omakorda mõjutaks negatiivselt ka kaubandusvoogusid ja naftanõudlust.
Eelmisel nädalal teatas Ühendriikide president Donald Trump, et alumiiniumi- ja teraseimpordi tariifidest ei loobuta. Lisaks sellele kaalub president 60 miljardi dollari ulatuses Hiina kaupadele tariifide kehtestamist. Euroopa Liit ja Hiina on teatanud, et nemad kasutavad vastumeetmeid. See on tekitanud investorite seas kartuse, et maailmas puhkeb suur kaubandussõda.
"Globaalse kaubanduse aeglustumisel oleks tõsised tagajärjed, eriti laevanduses ja transpordis kasutatava kütuse jaoks," kirjutas IEA raportis.
Toornafta hind on alates eelmise aasta keskpaigast tõusnud ligi 45 protsenti. 2018. aastal on Brenti keskmine hind olnud 67 dollarit barrelist.
Nafta hinnatõusule aitab kaasa OPEC
Peamiselt on nafta hinnatõusule kaasa aidanud naftakartelli OPECi ja Venemaa tootmispiirangud, millega alustati eelmise aasta jaanuaris. Tootmiskärbete eesmärgiks ongi kaotada naftaturu ülejääk, mis peaks hindadel aitama tõusta.
IEA teatas, et mitmed tähtsad indikaatorid viitavad turu tasakaalustumisele. "See protsess toimub, sest pakkumine ja nõudlus on jõudmas järjest lähemale tasakaalupunktile."
Kui OPECi tootmine peaks samaks jääma, siis sõltub naftaturu defitsiiti jõudmine tõenäoliselt Venezuela tootmisest.
"Venezuela naftatootmise vähenemine ei ole planeeritud. OPEC jäi naftatootmise veebruarikuu eesmärgile alla 420 000 barreliga päevas – kunagi varem pole nii hästi kärbetega hakkama saadud," kirjutas IEA.
Veebruaris tõusis OPECi naftakärbetest kinnipidamine 147 protsendini. Kui Venezuela tootmine poleks langenud, siis oleks eesmärgi täitmine samuti lähedal 100 protsendile, selgub IEA andmetest.Vähemalt kaheksa OPECi riiki on suutnud tootmiskärbete kvootidest kinni pidada.
Nädal möödus positiivselt
Kui vaadata naftaturgu nädala lõikes, siis Lähis-Ida pinged panid hinna tõusma, vaatamata sellele, et USAst saab tõenäoliselt selle aasta lõpuks maailma suurim naftatootja.
Again Capitali ekspert John Kilduff ütles CNBCle, et tegelikult on pinged piirkonnas oluliselt suuremad kui üldsus arvab. Nimelt ütles Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman saadet "60 minutit" tutvustavas lõigus, et saudid on valmis arendama tuumapommi, kui Iraan sama teeb.
Samuti annab nafta hinnale tõuke ka suurenenud nõudlus. "On üsna selge, et praegu on nõudluse ja pakkumise suhe muutunud tasakaalukamaks," kommenteeris Tradition Energy üks juhte Gene McGillian.