Trump räsib Amazoni aktsiat

04. aprill 2018, 06:00
Amazoni logistikakeskuse töötajate streik novembris Saksamaal: töötajad nõuavad korralikku töötasu ja kollektiivlepingut.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180404/BORS/180409927/AR/0/AR-180409927.jpg
Ainult tellijale

Internetikaubandushiiu Amazoni tähelendu ei näinud miski peatavat. Kuid siis sattus ta USA presidendi Donald Trumpi rünnaku alla.

Möödunud nädalal kirjutas Donald Trump Twitteris, et Amazon ei maksa piisavalt makse, kasutab ära USA riiklikku postifirmat – ega maksa ka sellele piisavalt – ning rõhub oma tegevusega väikekaupmehi, kes on sunnitud konkurentsi tõttu oma tegevuse lõpetama. Need süüdistused panid Amazoni aktsia tublisti langema, esmaspäeval kukkus aktsia jupiti viie protsendi jagu, 1370 dollari juurde, eile õhtul algas kauplemispäev samuti langusega. Kas see annab põhjuse muretsemiseks?

Mis selle taga on?

Et Amazon üldse makse ei maksa, pole õige: New York Timesi andmetel tasus Amazon eelmisel aastal ligi miljardi dollari jagu tulumaksu ning ettevõte kogub käibemaksu neis osariikides, mis seda nõuavad. Samas tõi leht välja, et föderaalmakse kontsern ei maksnud ning „kasutas ära maksusoodustusi, et föderaalsetest maksudest kõrvale hoida“.

Riikliku postiteenuse puhul tuleb märkida, et see on juba aastaid rahalistes raskustes. Kuna Amazoni pakiteenus on postiettevõtte jaoks kasvav valdkond ning selle maht on suur, on tõenäoline, et Amazon sai postiettevõttelt hea tehingu. Samas kaitses postiettevõtte finantsjuht Joseph Corbett möödunud suvel Wall Street Journalis ägedalt Amazonile antud tariife – nende hind olevat „konkurentsivõimeline“.

USA meedia näeb Trumpi väljaütlemiste taga veel ühte põhjust: Amazoni loojale, maailma rikkaimale mehele Jeff Bezosele kuulub teiste ettevõtete hulgas ka väljaanne Washington Post, mis mõnuga Donald Trumpi kritiseerib.

Mida Amazoni vastu teha saab?

Kuid kas see kõik peaks investoreid muretsema panema? Kas see võib aktsial, mis viimase 12 kuuga on ligi 55 protsenti tõusnud, tõesti õhu välja lasta? USA meedial pole infot selle kohta, milliseid reaalseid samme Amazoni vastu astuda saaks, sest makse ettevõte maksab ning maksusoodustuste kasutamine pole illegaalne.

„Trump haugub rohkem, kui hammustab,“ kommenteeris Fort Pitt Capital Groupi investeeringute juht Charlie Smith MarketWatchile – tema ei usu, et sellest Amazoni-vastasest kampaaniast asja saab. Pealegi – see poleks esimene kord, kui mõni „kohalik“ ettevõte Trumpil hambus on: sama saatust on jaganud Lockheed Martin, Boeing ning moeäri Nordstrom, kui see tema tütre Ivanka brändi aasta eest välja viskas.

Kui riik tahaks Amazoniga kiusu ajada, siis iseenesest võimalusi jagub: juba mitu kuud küpseb Amazoni ja Pentagoni (USA kaitseministeeriumi peakontor) megadiil, mis peaks varsti valmis saama. Tegu on Business Insideri andmetel 10 miljardi dollari suuruse kümneaastase lepinguga, mis teeks Amazonist Pentagoni ainsa pilveteenuse pakkuja.

See ei meeldi väljaande sõnul konkurentidele, sest tingimused on sõnastatud nii, et šanss on ainult Amazonil: nimelt tuleks 9 kuu jooksul pärast lepingu saamist hankida omale tarvilikud sertifikaadid ja konkurendid sellega nii kiiresti toime ei tuleks. Washington Post kirjutas märtsis, kuidas Pentagon pidi kriitika tõttu miljardi dollari suuruse tehingu Amazoni partnerettevõttega 65 miljonile dollarile vähendama: kaitseministeeriumi süüdistati Amazoni sõbra eelistamises konkurentidele.

Wall Street Journali kolumnist James Freeman leiab aga, et nii kaugele pole riigil vaja vaadata: piisab sellestki, kui riik enam ettevõttele abi ei anna ja maksusoodustusi ei tee. Nii et olukord on Amazoni jaoks kõhedust tekitav.

Külmad tuuled Euroopast

Amazoni ja teiste rahvusvaheliste tehnoloogiafirmade maksupraktika on pinnuks silmas ka Euroopa Liidul, kes leiab, et võrreldes kohalike ettevõtetega maksavad gigandid siin kahtlaselt vähe makse. Märtsis avalikustas Euroopa Komisjon plaani, milles öeldi selge sõnaga: digiettevõtted maksavad keskmiselt 9,5 protsenti maksu, traditsioonilised ettevõtted 23,2 protsenti.

Et digiettevõtete eelis kaotada, teeb EL järgmist: enam ei loe maksustamisel ettevõtte peakontori asukoht Dublinis või Luksemburgis, vaid see, kus kasum teeniti. Kui Facebook teeb Eestis enam kui 7 miljoni euro suuruse käibe ja siin on tal enam kui 100 000 kasutajat, tuleb kasum maksustada tulevikus meie juures. Samuti kaalutakse Euroopa Liidus ajutist ühtlast digimaksu.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. April 2018, 15:30

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing