OPECi naftatootmine viimase aasta madalaim

Suurem osa nafta ülepakkumisest on pärast 15 kuud kestnud OPECi ja selle partnerite tootmiskärpeid ära kadunud, selgub organisatsiooni igakuisest raportist. Eriti paistab silma Venezuela, kus tootmine on sügava majanduskriisi tõttu järsult langenud. Maailma perspektiivis on varud aga 2018. aasta teises pooles kiiresti vähenemas.

Nafta hinnad tõusid eile enam kui kolme aasta kõrgeima tasemeni, sest Lähis-Ida poliitilised pinged teravnesid ning kardetakse, et see võib sealset tootmist segama hakata. Samuti kaalub USA president Donald Trump Iraani vastaste sanktsioonide kehtestamist.

Täna on Brenti toornafta odavnenud 0,6 protsenti ja WTI on taandunud 0,5 protsenti. Kummagi barrel maksab vastavalt 71,6 ja 66,5 dollarit.

Naftavarud vähenevad

OPECi 14 liikme toodang langes märtsis 201 400 barreli võrra päevas, mis on suurim kukkumine alates novembrist. Kuu keskmine päevane toodang ulatus 31,958 miljoni barrelini päevas, selgub raportist. See on madalaim näitaja alates 2017. aasta märtsist. Kõige enam alanes tootmine Venezuelas, Saudi Araabias ja Süürias.

Kusjuures Venezuela pumpab igapäevaselt 480 000 barreli võrra vähem naftat kui OPECi kokkulepe sätestab. Kui tööstus jätkab allakäigu spiraali ning Donald Trump kehtestab Iraanile uued sanktsioonid, siis võivad OPECi kaotused kasvatada kärped esialgsest plaanist lausa kaks korda suuremaks.

Arenevate riikide naftavarude ülejääk on vähenenud OPECi leppest alates peaaegu 90 protsenti, 43 miljoni barrelini, selgub raportist.

Kui OPEC jätkab praeguste tootmismahtudega, siis vähenevad maailma varud aasta teises pooles iga päev 1,3 miljoni barreli võrra. Globaalne naftanõudlus püsib aga tugev, sest väljavaade on „positiivne ja optimistlik,“ kirjutati raportis.