Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EfTENi äripinnad täis, kasum kasvab

    EfTEN Capitali juht Viljar ArakasFoto: Andres Haabu

    Kinnisvarafondi EfTEN Real Estate III müügitulu kasvas aastaga 13 protsenti, 2 miljoni euroni ning puhaskasum suurenes 14 protsenti, 1,25 miljoni euroni.

    EfTEN Real Estate Fund III tänavuse esimese kvartali olulisimad sündmused olid DSV Riia logistikakeskuse laiendusest saadud üüritulu kasv alates märtsist ning eelmise aasta detsembris avatud Laagri Selveri kauplusehoones tegevuse alustamine. Laagri Selveri arendusprojekti saab lugeda lõppenuks selle aasta mais, mil viiakse lõpuni Circle K Laagri teenindusjaama-poolse lisaparkla asfalteerimine.
    Rahulolev investor
    „Kõik äripinnad on praktiliselt 100 protsenti täis. Suuremad investeeringud on toimunud, nüüd jääb üle oodata, et hakkab raha korralikult teenima, nii nagu peab,“ kommenteeris fondis algusest peale investeeringut omav Lauri Olli.
    Tavapärase majandustegevuse poolest vastas esimene kvartal juhtkonna ootustele. Lisaks täideti ajutiselt vakantsed pinnad Vilniuses Ulonu ärihoones. Mõlemad fondile kuuluvad Leedu büroohoonete üüripinnad on kvartali lõpu seisuga 100% üürnikega kaetud.
    „Mina olen EfTENiga väga rahul,“ kommenteeris Olli ning ütles, et kui hind on õige, siis kaalub ta ka aktsiate juurdeostmist.
    Finantsülevaade
    EfTENi konsolideeritud I kvartali müügitulu oli 2 miljonit eurot, kasvades eelmise aasta I kvartaliga võrreldes aastaga 13%. Kontserni EBITDA oli I kvartalis kokku 1,6 miljonit eurot (2017 I kvartal: 1,409 miljonit eurot). Kontserni puhaskasum samal perioodil oli 1,3 miljonit eurot ning puhaskasum suurenes võrreldes 2017. aasta I kvartaliga 14%.
    Lõppenud kvartali kasum aktsia kohta oli 0,39 eurosenti (2017 I kvartal 0,46). Fondi aktsiakapitali suurendati lõppenud aastal kahel korral, 11. aprillil ning 18. oktoobril. Viimase emissiooni lõpuks oli fondi uus aktsiakapital 32 225 350 eurot.
    EfTEN Real Estate Fund III AS noteeris oma aktsiad 2017. aasta novembris Nasdaq Tallinna börsil.
    Kontserni varade maht oli märtsi lõpu seisuga 97,548 miljonit eurot (31.12.2017: 97,291 miljonit eurot), s.h kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus moodustas varade mahust 89,789 miljonit eurot (31.12.2017: 88,390 miljonit eurot).
    Keskendumine suurele
    Märtsis oli EfTENil müügis ligi 10 miljoni euro väärtuses objekte. Arakas põhjendas müüki osaga EfTEN Capitali laiemast strateegiast, mis näeb ette väiksematest üksikinvesteeringutest vabanemist ning keskendumist suurematele varadele. „Balti Kinnisvaraportfelli aktsionärid langetasid 2015. aastal otsuse, et müüme selle aasta lõpuks kõik varad ära,“ selgitas Arakas. „EfTEN Kinnisvarafondist oleme tänaseks võõrandanud kokku 9 hoonet,“ lisas ta.
    EfTEN Real Estate Fund III dividendipoliitika näeb ette, et igal aruandeaastal maksab kontsern vabast rahavoost 80% aktsionäridele dividendideks. Eelmisel aastal maksis fond aktsionäridele netodividende 1,5 miljonit eurot, mis teeb 63 senti aktsia kohta.
    Fondi üldkoosolek otsustas tänavu aprillis jagada eelmise aasta kasumist netodividendideks 2,2 miljonit eurot, mis teeb 68 senti aktsia kohta. 2017. aasta lõpuks sissemakstud aktsiakapitali kohta on see 6,1%.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.