Raha teenimine aktsiatega muutub raskeks
Viimase kümnendi jooksul on aktsiaturgudel olnud raha kaotamine küllaltki keeruline. Järgmine kümnend tuleb vastupidine, ütlevad Morgan Stanley analüütikud.
Oodatava tootluse väljavaade on viimastel kuudel tunduvalt kehvemaks muutunud. Paljud investorid ja analüütikud on järjest kindlamad, et finantskriisi järel alanud pulliturg on juba lõppenud või lõpule lähedal.
Järjest enam turuosalisi usub, et majandustsüklis oleme lõpufaasis ning majandussurutis on järgmise paari aasta jooksul väga tõenäoline. Kõik see võib tähendada, et järgnevad aastad on eelnevate aastate vastand.
Toetavad faktorid kadumas
„Me näeme, et tänavu on ära kadumas faktorid, mis on aktsiatel aidanud juba 9 aastat tõusta,“ kirjutasid Morgan Stanley analüütikud oma klientidele. Kirja pealkiri oli „The End of Easy“ ja sellega viidatakse lihtsa raha ajastu lõpule.
„Aeglustuv kasv, inflatsiooni kiirenemine ja rahapoliitika karmistamine on pannud meid uskuma, et riskivarade tootlus tuleb tavapärasest väiksem. Turud on üheksa aastat majandusest kiiremini kasvanud, rahapoliitika karmistamisel juhtub vastupidine.“
Morgan Stanley teatas, et globaalsed aktsiad on praegu konkreetses kauplemisvahemikus ning 12 kuu oodatav tootlus on piiratud. Investeerimispank suurendas ka raha osakaalu. Sama tegi hiljuti Goldman Sachs, mis soovitas investoritel raha osakaalu portfellides suurendada.
USA majandus kasvas esimeses kvartalis 2,3 protsenti (aastane kasv) – see on tunduvalt väiksem kui eelneva kolme kvartali keskmine (3 protsenti). Tarbijakulutuste näitaja oli viimase viie aasta kõige kehvem. Olgugi, et aeglustuv majanduskasv ei ole majanduslangusega võrreldav, kardetakse, et globaalne majandus sünkroonis enam ei kasva.
Majanduskasvu kiirenemist ei oodata
Bank of America Merrill Lynchi aprillis korraldatud fondijuhtide küsitlusest selgus, et ainult 5 protsenti vastanutest ootab järgmise 12 kuu jooksul globaalse majanduskasvu kiirenemist. Alles aasta alguses oli see näitaja 40 protsenti.
Peamine põhjus, miks Morgan Stanley on pessimistlikumaks muutunud, peitub keskpankade rahapoliitikas, mida on ka investorid nimetanud kõige suuremaks riskifaktoriks. Föderaalreserv on juba intresse tõstma hakanud ning niinimetatud odava raha ajastu on lõppemas. Lisaks intresside tõstmisele on hakatud vähendama ka oma bilanssi.
Madalad intressid ja Föderaalreservi varaostuprogramm olid üheks peamiseks põhjuseks, miks aktsiaturud viimase kümnendi jooksul nõnda kiiresti tõusid. Nende faktorite kadumine võib nii-öelda põranda ära kaotada, mis on juba aastaid langusi leevendanud või ära hoidnud.
„Need tsüklilised ja strukturaalsed vastutuuled on päris suur löök,“ kirjutas Morgan Stanley. Pank lisas, et intressimäärade tõstmine ja majandustsükli muutumine on tõstnud riske, mis võib tootlused küllaltki madalal hoida. Aasta alguses teatas Morgan Stanley, et nende ootused tuleviku tootlusele on 11 aasta madalaimal tasemel. Viimati olid ootused nii madalad enne 2008. aasta finantskriisi.
Fundamentaalne faktor
Investeerimisfirma Convoy Investmentsi kaasasutaja Howard Wang ütles, et Föderaalreservi bilansi suurenemine oli „fundamentaalne faktor, mis aitas viimase kümnendi jooksul varahindadel tõusta.“ Ta tõi esile ka graafiku (vt allpool), mis võrdleb USA rahamassi kasvu kõigi varade tootlusega. Sinna hulka kuuluvad aktsiad, võlakirjad, kinnisvara ja kuld.
„Ma arvan, et väheneva rahamassi trend jätkub veel mõnda aega,“ kirjutas Wang. „See protsess on valuline, aga vajalik, et turud ja majandused oleks tervislikumad.“
Seni on USA aktsiaturud kaubelnud tänavu küllaltki kitsas kauplemisvahemikus. Pärast jaanuarikuus toimunud kiiret tõusu sattusid Dow Jonesi ja Standard & Poor’s 500 indeksid korrektsiooni. Korrektsioon on olnud pikim alates finantskriisist.