17 juuli 2018
Jaga lugu:

Tallinna Lennujaam, Riigi Kinnisvara ja Eesti Loto börsile?

Lisaks Enefit Greenile ja Eleringile oleks täiesti mõeldav ka Tallinna Lennujaama ja Riigi Kinnisvara börsile viimine, ütles Superia Corporate Finance juhtivpartner Henrik Igasta.

Eesti Loto on üks rigile kuuluvatest ettevõtetest, mida börsile oodatakse.
Eesti Loto on üks rigile kuuluvatest ettevõtetest, mida börsile oodatakse.  Foto: Tairo Lutter / Scanpix /Postimees

Igasta peab riigiettevõtete börsile minekut mõistlikuks: börs muudab ettevõtte läbipaistvaks, võimaldab kaasata kapitali arengu finantseerimiseks ja pakub siinsele investorkonnale alternatiive säästude investeerimiseks ning võimaldab ka pensionifondidel koduturule investeerida. "Iga börsil olev ettevõte konkureerib teistega investorite kapitali pärast, see sunnib ettevõtteid tegema paremaid strateegilisi otsuseid, olema efektiivsemad," julgustas Igasta riigiettevõtete börsile viimist.

Infrastruktuuriettevõtted börsile - jah või ei?

Tartu Ülikooli finantsjuhi ja matemaatiku Taimo Saani sõnul võiksid riigi ettevõtted olla kas osaliselt või täielikult börsil, kuid mitte infrastruktuuri ettevõtted, näiteks Eesti Raudtee, Elektrilevi, Elering jt. Saani hinnangul peaksid need jääma täielikult riigi omandisse, sest riik saab infrastruktuuri korraldada palju paremini siis, kui seal juures pole kedagi teist, kellel võivad äriliselt huvid tekkida. Saani sõnul toovad eraomanikud riigi infrastruktuuri ettevõtetesse rohkem pahandust kui head.

Igasta ei jaga arvamust, et infrastruktuuriettevõtteid ei peaks riik börsile viima, eriti reguleeritud infrastruktuuriettevõtteid. Euroopast leiab hulgaliselt näiteid, kus näiteks elektri ja gaasi põhi- ja jaotusvõrgu ettevõtjad on börsil kas osalise riigi omandi või isegi ilma igasuguse riigi osaluseta. Riik peab tagama toimiva regulatsioonimehhanismi, mitte ilmtingimata olema sedalaadi firmade omanik.

Eesti Loto sobiks börsile

Väikeinvestor Ivar Mägi sõnul võiksid riigi ettevõtted vähemalt 25-30% ulatuses börsile minna. Suurematest riigifirmadest, näiteks Eesti Loto võiks Mägi arvates riik natuke ära müüa, sest kontrollimiseks vajab vaid 51%.

Mägi hinnangul võiks riik mingi osa aktsiatest suunata kohalike omavalitsustele ettevõtluse ja arenduse jaoks. Siis saaksid ettevõtlus- ja arenduskeskused erinevates Eesti paikades stabiilse rahavoo, mille tulemusel saavad nad ise otsustada, kuhu või kellesse investeerida. Mägi arvates võik riik esialgu viia oma ettevõtetest 20-30% börsile ja siis vaadata edasi, esialgu jätta midagi varusse või teise ringiga börsile.

Henrik Igasta, riigifirmade börsile tulekust

Olen kahe käega poolt.

Enefit Greeni tulek oleks väga oodatud

Äripäev kirjutas täna, et investorid ootavad huviga Enefit Greeni IPOt. Superia Corporate Finance juhtivpartner Henrik Igasta hinnangul on Enefit Greeni börsile tulek kohalikul kapitaliturul väga oodatud. Igasta usub, et Enefit Greenil on palju positiivseid aspekte, et olla börsil huvitav ja edukas. Firmal on tema hinnangul teovõimeline juhtkond ja Nelja Energia omandamine annab Enefit Greenile juurde olulisel määral kriitilist massi. "Enefit Green suudaks investoritele pakkuda nii kasvuperspektiivi kui ka mõningast dividenditootlust," leidis Igasta. Siiski on tehingu õnnestumisel oma roll ka aktsiaturgude olukorral ning ettevõtte aktsiate eest küsitaval hinnal, mida Igasta sõnul praegu veel ennustada ei saa.

Väikeinvestor Ivar Mägi sõnul toob Enefit Greeni võimalik börsile tulek positiivse ja entusiastliku meeleolu. Kuna Enefit Green on suur firma, siis Mägi hinnangul võivad sinna investeerida ka välisinvestorid, kes kohalikku börsi elavdaks. Isiklikult on kogu energiasektor Mägi jaoks natuke segane, mis võib samuti olla teistele väikeinvestoritele. Mägi arvas, et väikeinvestorid lähevad suure entusiasmiga Enefit Greeni aktsiate peale, kuid ei teata täiesti kindlalt, kuidas see äri toimub. Selle vältimiseks peaks Enefit Green enne börsile minekut palju lisainfot andma, arvas Mägi.

Tartu Ülikooli finantsjuht ja matemaatik Taimo Saan Enefit Greeni tuleviku börsil ennustada ei oska. Ta usub, et seda küll börsil oodatakse, kuid mitte väga tuliselt. Peamise põhjusena näeb Saan Nelja Energia ASi ostu, mille toimumine ja hind veel kindel pole.

Kui mulle meeldis Tallinna Sadam, kas mulle meeldib Enefit Green?

Igasta sõnul on Tallinna Sadama ja Enefit Greeni IPOt keeruline võrrelda, sest tegu on väga erinevate ettevõtetega. Tallinna Sadam on reguleerimata naturaalne monopol, millel lähemas tulevikus pole pakkuda suurt kasvu, küll aga võimaldab tugev stabiilne vaba rahavoog kasvuperspektiivi vähesust atraktiivse dividenditootluse abil kompenseerida. Enefit Greeni olemasolevad varad genereerivad ka korralikku rahavoogu, kuid ettevõttel on suur ambitsioon kasvada, mistõttu tõenäoliselt suur osa sellest rahavoost reinvesteeritakse ehk Enefiti võiks pigem pidada kasvuaktsiaks.

Millal tuleb Enefit Green börsile?

Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul ei toimu Enefit Greeni 49% vähemusosaluse avalikku esmaemissiooni ehk IPOt enne Nelja Energia ostu lõppu. Seega sõltub see osaliselt konkurentsiametite menetluse kiirusest. Pealegi tuleb IPO korraldamiseks leida optimaalne aeg ehk arvestada turu hetkeseisuga. "Pigem jääb see 2019. aastasse," sõnas Tõniste. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter lisas, et avalikkust teavitatakse aktsiate börsil noteerimise kohta, kui asi jõuab nii kaugele.

Loe pikemalt Enefit Greeni börsiletulekust sellest artiklist.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt