Artikkel

    Baltika viimane võimalus

    Kümmekond aastat aktsia stabiilset langust taluma pidanud investoritel on, mida oodata. Äripäeva andmetel annab Baltika peatselt teada drastilistest ümberkorraldustest.

    Moekontsern Baltika on viimastel aastatel süvenevast kehvast seisust väljatulekuks valinud suurte reformide tee: brändid tõmmatakse ühe katuse alla kokku, kõrvaltegevused lõpetatakse. Nii loodab ettevõtte juht Meelis Milder kontserni taas kasumi kursile tüürida.
    Äripäeva andmetel on Baltikas reformid täie hooga käima läinud. Tegu polevat kosmeetilise parandusega, vaid Baltikas lammutatakse päris korralikult. Brändirohkuse all ägav kontsern plaanib kõik oma rõivad ühe brändi alla viia ning kõrvaltegevusi kokku tõmmata.
    Kõige rangemal juhul jäävad tuntud kaubamärkidest alles ainult Ivo Nikkolo ja Baltman, ülejäänud koondatakse ühise brändi alla, sest neis pakutav kaup ei erine piisavalt ning brändid võistlevat praegu ennekõike omavahel.
    Baltika juhatuse esimees Meelis Milder ütles telefonikõnes Äripäevale, et ei saa börsireglemendi tõttu täpsemalt rääkida, kuid järgmise nädala kolmapäeval kohtub Baltika nõukogu, millele järgneb pressiteade, kus siis toimuvat lähemalt selgitatakse. Küll aga mainis Milder, et nii nagu kevadel välja öeldud sai, käib töö fookuse teravdamise nimel.
    Probleeme küllaga
    Kevadisel aktsionäride koosolekul tuli Meelis Milderil tõdeda, et vanaviisi enam edasi ei saa. Tunneli lõpus on valgust lubatud viimase 10 aasta jooksul varemgi, kuid siiamaani pole soovitud tulemust saadud: Baltika käive on viimastel aastatel (kui 2016. aasta erakorralised numbrid välja arvata) näidanud stabiilset vähikäiku, aastate lõikes on jäädud kas suisa kahjumisse või üliväiksesse kasumisse.
    Oma osa mängisid probleemid Venemaa turul ja sealt väljumine. Näiteks möödunud aastal teenis Baltika 47,5 miljoni eurose käibe juures 60 000 eurot puhaskasumit. Kuid möödunud perioodide 3 miljoni euro suuruse kahjumi katteks tuli ettevõttel probleemide vältimiseks aktsiakapitali vähendada.
    Kokku vähendati üldkoosoleku otsusega aktsiakapitali aktsia nimiväärtuse vähendamise teel 0,2 eurot, 0,1 eurole aktsia kohta. Enne seda vähendati aktsiakapitali 2012. aastal, kui aktsia nimiväärtus langetati 50 sendi võrra, 0,2 eurole.
    Aktsia hind liikus möödunud aastal 10 protsenti allapoole, samal ajal tõusis Tallinna börsi üldindeks 16 protsenti. Praegu kaupleb aktsia 0,21 sendi peal.
    Baltika Eesti väikeaktsionärid on passiivsed investorid, kes ettevõtte plaanidest enam suuremat arvata ei soovi, märgivad, et neil pole midagi öelda. Teatav lootusetuse noot on valitsenud nende kommentaarides ka varasematel aastatel. Üks väikeaktsionär, kel aktsiaid üle 60 000, ei soovinud oma nime all ettevõtte käekäiku kommenteerida, kuid jäi just tootmise vähendamise suhtes kriitiliseks ning uut strateegiat kuigi veenvaks ei pidanud.
    „Baltika kvaliteet on hea ja tunnustatud, ka mina kannan nende ülikondi, iseküsimus, kas tootmisest loobumine seda kvaliteeti toetaks. Pigem ootaksin juhtkonna muutust, sest nemad praegu ei ole suutnud sellest august välja tulla. Ei taha, et Baltika Eesti turult kaoks, see on ikkagi meie Eesti uhkus,“ ütles ta ja lisas, et tal on lootus, et ettevõtte Soome suuraktsionärid äkki mingi muudatuse ettevõttes teevad ja paremale teele aitavad.
    Rasked aastad on ettevõttele tähendanud, et on tulnud välja anda konverteeritavaid võlakirju, mis aasta-aastalt on muutunud osaluseks ettevõttes. Võlakirjade ja eelisaktsiate abil on ettevõtte suurimaks aktsionäriks tõusnud varahaldusfirma KJK Capital. Aasta tagasi kuulus ettevõttele 30%, pärast Meelis Milderile kuulunud ettevõtte osaluse ostmist pea 39 protsenti aktsiatest.
    Ka ostsid soomlased möödunud aastal tehtud K-võlakirjade müügilt vähemalt 720 võlakirja, mis oleks võimalik 2020. aastal konverteerida 11,25 miljoniks aktsiaks hinnaga 0,32 senti tükk. Mis praegust hinda arvestades oleks muidugi päris kopsakas hind.

    Mida Baltika tegema hakkab?

    Kolmapäeval toimuv nõukogu koosolek leiab aset Soomes, suuraktsionäridele lähemal.
    Seal peaks tehtama esimesed otsused Baltika uue „Strateegia 2022“ elluviimise kohta. Kevadel aktsionäride üldkoosolekul avaldatud plaanile vastavalt näeb strateegia ette järgmised muutused:
    Baltika soovib loobuda tootmisest ja tarnimisest.
    Kui praegu teeb Baltika kõike: disainib, toodab, tarnib ja turundab, siis Milderi sõnul jäävad sellest valikust tulevikus tõenäoliselt alles vaid disain ja turundus. Kõike ise teha – see on Milderi sõnul liiga kallis isegi maailma suurtele rõivatööstustele, Baltikast rääkimata, ning on omakorda faktor, mis kasumit sööb. Baltika rõivatootmises Baltika Tailor töötas möödunud aastal 369 inimest.
    Vähendatakse poodide arvu Baltikumis.
    Baltikumi turg pole Baltika jaoks kasvurohke olnud ning kasvul on Milderi varasemate sõnade järgi lagi ees, mis omakorda piirab laienemist. Sellepärast suunatakse energia tulevikus teistele, uutele turgudele ning siinpool tõmmatakse füüsilisi poode pigem kokku.
    Brände jääb vaid mõni.
    Brändide poole pealt on Baltika juhtkonnal pinnuks silmas nende rohkus, mis tähendab, et kõikidega korraga korralikult tegeleda ei saa ning lõppkokkuvõttes tähendab see, et korralikult ei tehta neist ühtegi. Seetõttu tahab Milder vastavalt maikuus avaldatud plaanile brände kokku tõmmata, ühe katusbrändi alla viia ning fookus koomale tõmmata.
    Milliste muudatustega alustatakse, kuuleb arvatavasti juba järgmisel kolmapäeval.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Noorpere sai metsamüügiga vastu pükse, raha tuleb topelt tagasi maksta
Otse Ukrainast: Eesti firma liigutas tüki tootmist Kiievi lähedale "Tulime siia ikkagi äri tegema."
Olev Remsu: idee – sõidutame Estonia tagafassaadi Pärnu maanteeni
Raadiosaated
Raul Puusepp, kus on Tallinna Kaubamaja viie aasta pärast?
Viie aasta pärast näen ma Tallinna Kaubamaja Gruppi veel mitmekesisemana, suuremana ja tugevama, sõnas ettevõtte juht Raul Puusepp vahetult pärast aktsionäride koosolekut.
Viie aasta pärast näen ma Tallinna Kaubamaja Gruppi veel mitmekesisemana, suuremana ja tugevama, sõnas ettevõtte juht Raul Puusepp vahetult pärast aktsionäride koosolekut.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Sirje Potisepp: peaminister, tubli! Aga julgeolek on laiem mõiste
Kõige rohkem ootan uuelt valitsuselt pikaajaliste eesmärkidega strateegilist tööstuspoliitika kujundamist, kirjutab toiduliidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kõige rohkem ootan uuelt valitsuselt pikaajaliste eesmärkidega strateegilist tööstuspoliitika kujundamist, kirjutab toiduliidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Tootjahinnad kahanesid kuuga pisut
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Pangamurede laabumine tõi USA börsidele kergenduse
USA peamised aktsiaindeksid liikusid täna pärast nädalavahetuse Credit Suisse'i ülevõtuteadet kergendatult ülespoole.
USA peamised aktsiaindeksid liikusid täna pärast nädalavahetuse Credit Suisse'i ülevõtuteadet kergendatult ülespoole.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
See, mis on kohalikule turistile tavapärane, paneb välismaalase rahakotiraudu avama
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Emotsionaalne esinemine Gaselli Kongressil: et maal äri ajada, pead olema lihtsalt hea inimene
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Otse Ukrainast: Eesti firma liigutas tüki tootmist Kiievi lähedale "Tulime siia ikkagi äri tegema."
Tartu saunakerisetootja HUUM viib pea kolmandiku tootmisest sõjas olevasse Ukrainasse. Ettevõtte juhi Siim Nellise sõnul aitab ukrainlasi kõige rohkem see, kui neil on tööd.
Tartu saunakerisetootja HUUM viib pea kolmandiku tootmisest sõjas olevasse Ukrainasse. Ettevõtte juhi Siim Nellise sõnul aitab ukrainlasi kõige rohkem see, kui neil on tööd.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Rakvere poliitik Tallinna rahakoti kallal: maksmata jäetud väike arve paljastas korruptsioonihõngulise äri
Arvamusliidrite küsitlus: ettevõtjad ei oota riigilt head-ööd-musi “Püsi enam-vähem mõistusel, Kaja!”
Altkäemaksusüüdistusega seadus uputab juba Peipsi väikekalureid
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Raadiohommikus: näpunäited, kuidas võita investori süda (ja raha)
Äripäeva raadio teisipäevane hommik toob kuulajateni nõuandeid, kuidas pääseda ligi investori rahakotile, aga ka Eesti šokolaadimeistri edusammud Aasias ja Venemaa-Hiina suhete viimase seisu.
Äripäeva raadio teisipäevane hommik toob kuulajateni nõuandeid, kuidas pääseda ligi investori rahakotile, aga ka Eesti šokolaadimeistri edusammud Aasias ja Venemaa-Hiina suhete viimase seisu.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Tööstuse tippjuhid: digitaliseerima peab probleemi, mitte trendi pärast
Saates "Tööstusuudised eetris" pakume kuulamiseks aruteluringi "Kuidas digitaliseerimisplaan juhile maha müüa?", kus osalesid YOOK Productioni juht Katre Kõvask, Harju Elekter Eesti tegevjuht Alvar Sass ja Incap Estonia juht Margus Jakobson.
Saates "Tööstusuudised eetris" pakume kuulamiseks aruteluringi "Kuidas digitaliseerimisplaan juhile maha müüa?", kus osalesid YOOK Productioni juht Katre Kõvask, Harju Elekter Eesti tegevjuht Alvar Sass ja Incap Estonia juht Margus Jakobson.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Eesti väike šokolaaditootja ekspordib Jaapanisse
Mahedaid tooršokolaade ja šokolaadikreeme tootev Roosiku šokolaadivabrik on väike pereettevõte Võrumaalt, kelle kaup jõuab ka Jaapani turule,
Mahedaid tooršokolaade ja šokolaadikreeme tootev Roosiku šokolaadivabrik on väike pereettevõte Võrumaalt, kelle kaup jõuab ka Jaapani turule,
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.