Ettevõtted lähevad kui soojad saiad

05. september 2018, 06:00
Fundwise'i juht Henri Laupmaa pakub üht võimalust investeerida börsivälistesse ettevõtetesse: osaluspõhise ühisrahastuse kaudu.
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180905/BORS/180909878/AR/0/AR-180909878.jpg
Ainult tellijale

Börsiväliste ettevõtetega tehakse aastas tuhandeid tehinguid. Kuid erinevalt börsitehingutest on seal liikuvad summad enamjaolt salastatud.

Kui Eestis börsist rääkida, siis jõuab jutt kiiresti sellele, kes veel võiks börsil olla, ning kostab nurinat, et ühes või teises ettevõttes pole võimalik osalust omandada – kuigi väga tahaks. Variante tegelikult on, kuigi enamik neist nõuab suuremat eeltööd kui börsilt aktsiate ostmine.

Otse omanikult

Kõige klassikalisem viis ettevõttes osalust soetada on otse omanikult. Kui on teada, et omanik otsib lisainvesteeringuid, saab rahastust otse pakkuda. Ettevõttele võib investori raha olla huvitavam variant kui pangalt saadud raha. Kuna aga info selle kohta avalikkuses eriti ei liigu, nõuab sedasorti investeeringu tegemine huviliselt suuremat pingutust – tuleb otsida kontaktid ja teha selgeks, millesse end täpsemalt segatakse.

Osaühingu osadega on tänavu Nasdaq CSD andmetel tehtud ligikaudu tuhatkond tehingut, börsiväliste aktsiatega üle 15 000 tehingu.

Nasdaq CSD registri spetsialist Triin Karm selgitas, et väärtpaberite registris on kõik väärtpaberid dematerialiseeritud kujul ning väärtpabereid hoitakse väärtpaberikontol pangas. "Nende müügi protseduur on lihtne – pangas (näiteks internetipangas) tuleb sisestada nii ostjal kui ka müüjal väärtpaberite tehing ehk vastavalt ostu ja müügi tehing, pärast tehingu sobitumist T2S (TARGET2-Securitiesi süsteem) see arveldub ja ostja näeb väärtpabereid oma väärtpaberikontol pangas," ütles Karm.

Et väärtpaberite elektrooniline müük on lihtsam kui notariaalse ostu-müügi lepingu sõlmimine, siis registreerivadki osaühingud end väärtpaberite registris eelkõige tehingute tegemiseks. Selliseid osaühinguid on praegu registris ligikaudu 3000. Triin Karmi sõnul täheldavad nad kasvutrendi.

Kui palju raha sedasi liigub, paraku ei selgu, sest kui kümmekond aastat tagasi oli võimalik näha kõikide aktsiate ostu-müügi hinda, siis nüüdseks on saladuskatte all isegi tehingute rahaline kogumaht.

Osaluspõhine ühisrahastus

Üks variant börsivälistesse ettevõtetesse investeerida on teha seda osaluspõhise ühisrahastuse kaudu. Sel juhul kaasab ettevõte raha ning investor saab osa ettevõttest. Eestis pakuvad sedasorti varianti Funderbeam ja Fundwise.

Fundwise'i juht Henri Laupmaa sõnas, et nende kogemuse järgi investorite hulk aina kasvab ning iga uus projekt toob juurde uusi investoreid. "Investeerivad ligikaudu 10% leheküljel registreerinutest," ütles Laupmaa. Kuna tänavu tuleb neil lõviosa projekte avalikkuse ette sügisel, siis tänavu esimese kaheksa kuuga on finantseeritud edukalt kaks projekti. "Praegu on live'i tulemas viis projekti, mille suuruse vahemik on 100 000 kuni 2 miljonit eurot."

Kuidas osalusest lahti saada? Praeguse seisuga on Laupmaa sõnul võimalik investoril müüa oma osalus näiteks teistele sama grupi investoritele, kellel on oma suhtlusgrupp, kus vajalik info liigub. Või siis traditsiooniliselt uut investorit väljastpoolt otsida. Kuid tulevikus tahab Laupmaa pakkuda börsilaadset järelturgu, kus pakkuja saab öelda, et müüb oma osaluse näiteks 10 000 euro eest ja ostja on nõus 8000 euroga.

"Sel sügisel plaanime teha ka esimese kampaania konverteeritava võlakirjaga. Sel puhul on tegemist osalusega, mis saabub fikseeritud periood pärast kampaaniat," ütles Laupmaa.

Funderbeami turundusspetsialist Piia Parktal ütles, et kui vaadata ühisrahastuse turgu, siis selle kaudu on Eestis kaasatud pea 260 miljonit eurot. "Sellest osaluspõhine ühisrahastus on umbes 10,4 miljonit eurot," lisas ta. Ka nemad näevad, et inimeste nõudlus sellist tüüpi investeerimisvõimaluse järele kasvab. "Aina rohkem inimesi on tüdinenud traditsionaalsetest investeerimisvõimalustest ning soovivad, vähemalt väikese osa, oma portfooliost investeerida huvitavamatesse ja mõjukatesse ettevõtetesse," ütles Parktal.

Kokku on portaali kaudu kaasatud ühisrahastusega ligi 8 miljonit eurot. "Selle aasta algus on olnud veidi aeglane, kuna oleme tegelenud Suurbritannia regulaatorilt FCA-lt autorisatsiooni saamisega, aga kuna see on nüüdseks lõpule jõudnud, siis meil on juba mitu firmat valmis lähinädalatel oma kampaaniaid lansseerima," rääkis Parktal.

Hakka ingelinvestoriks

Kellel veidi rohkem raha, võib hakata ingelinvestoriks. Sageli jääb mulje, et ingelinvestor saab olla vaid mõni päratu rikas äriinimene. Päris nii see pole, kuid mõnesajast eurost siin tõesti ei piisa. "Mõne kogenud investori sõnul on tarvilik umbes 40 000eurone puhver, kuid reaalsuses saab alustada ka väiksemate summadega – ka 10 000–20 000 euro suurune investeering on start-up'idele suur abi. Kuna need on väga varajase faasi investeeringud, on suur tõenäosus, et investor kaotab kogu oma raha, kuid selle riski kaalub üles varase faasi investeeringute soodne hind – on võimalik saada ettevõtte suurosanikuks üsna väikese investeeringuga," ütles EstBANi tegevjuht Anu Oks.

Idufirmadesse investeerimisel on mitu eelist. Nii on näiteks oma varandust kasvatanud PRFoodsi juht ja investor Indrek Kasela, kes varakult Taxifyle õla alla pani ja nüüd, mil tegu on miljardifirmaga, võib oma investeeringule tõenäoliselt rõõmsalt tagasi vaadata. Anu Oksa sõnul ootavad ingelinvestorid, et keskmiselt tuleb igalt investeeringult tagasi kümnekordne summa. Selle valdkonna suurim pluss ongi suure tootluse võimalus. Miinus on aga see, et nagu inglid ise ütlevad, läheb kümnest investeeringust üheksa aia taha. Ning investeeringust ei ole kerge väljuda – selleks võib kuluda kuni kümme aastat.

Tänavu on Eesti idufirmad kaasanud juba rekordilised 272 miljonit eurot. "Väga varajase faasi riskikapitali investeeringutega tegeleva Eesti Äriinglite Võrgustiku EstBANi liikmed investeerisid kokku ca 11,3 miljonit eurot, millest 59% läks Eesti idufirmadesse, ülejäänud aga Euroopa, USA idufirmadesse. Eesti riskiinvesteeringute kaasamise mahud on olnud viimastel aastatel pidevas kasvutrendis ning jahtumist praegu ei paista – ka 2018. aasta edeneb samas tempos," andis Oks lootust heade aegade jätkumiseks.

Kes sellesse valdkonda siseneda soovib, peab end kõigepealt ökosüsteemiga kurssi viima. Suurimad risikapitali investeeringud teevad tavaliselt investeerimisettevõtted, väiksemad teevad äriinglid. "Äriinglid investeerivad reeglina väga varases faasis, kus äriingel on iduettevõtja jaoks nii investor kui ka mentor," ütles Anu Oks. Ehk siis investor peab olema lisaks rahale abiks nii nõu kui ka jõuga.

Eesti Äriingilite Võrgustikku EstBANi kuulub praeguse seisuga ligi 130 investorit ning võrgustik on avatud kõikidele huvilistele. "Erinevalt teistest äriinglite võrgustikest ei ole EstBAN seadnud liitumiseks vähima varakuse lävendit, kuid võrgustikku kuulumise eeldus on teha vähemalt 1–5 start-up-investeeringut aastas. EstBANi liikmeks on oodatud ka alustavad investorid, kelle investeeringud jäävad veel 5000 euro piiresse," selgitas Oks. Ta soovitas vaadata äsjaloodud Nordic Angel Programmi, kus pakutakse nii koolitusi kui ka investeerimisvõimalusi. Muuseas, idudesse ei paigutata raha sugugi suvaliselt – Anu Oks rõhutas, et sobival ettevõttel peavad olemas olema nii kindel idee, toimiv meeskond, testitud ärimudel, valmis prototüüp kui ka esimesed müügitehingud.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. September 2018, 16:41

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing