Küsimusele, kas heitmekvootide turg spekulatiivsetele investoritele vähelikviidsena ei tundu, vastas Vähi eitavalt. "Igasugused vähegi likviidsed futuuriturud meelitavad ligi spekulatiivseid investoreid mitte ainult Euroopast, vaid üle kogu maailma. Alternatiivseid investeerimisstrateegiaid kasutavad fondid on alati otsimas uusi turge, mis aitaks neid ja nendesse raha paigutajaid hajutada klassikalistest aktsiatest ja võlakirjadest kaugemale," kommenteeris ta.

Aastaga 7 eurolt 25 eurole tõusnud CO2 kvoodihinnad on börsile meelitanud uusi spekulatiivseid investoreid, kuid ühtlasi on kasvanud volatiilsus, näitas hinnaliikumine eelmisel nädalal.

Vähi sõnul sisenevad trendi järgivad investorid instrumentidesse just siis, kui tugev tõusu- või langustrend on juba tekkinud, mistõttu ei pälvi selline turg külgsuunas liikudes juba pelgalt trendi puudumise tõttu nii palju tähelepanu. "Kui kiirelt kõrgustesse tõusnud turg hakkab langema, siis kipuvad need spekulatiivsed investorid samuti kiiresti positsioonidest väljuma, mis võimendab langust," möönis Vähi.

Samas ei ole Vähi sõnul võimalik kuidagi järeldada, et kvooditurg just nende turuosaliste pärast on hakanud tõusma või et spekulandid põhjustavad hindade ülesostmist, sest tegemist on naturaalselt väheneva pakkumisega turuga, mis on loogiline katalüsaator hindade tõusuks.

"Spekulatiivsete motiividega turuosalised, kes näevad, et midagi on alahinnatud, on oluline komponent turul õige hinna leidmise protsessis, ilma kelleta ei pruugi turg täita oma peamist ülesannet ja saata õigeid signaale väärtuste kohta. Näiteks võiksid kvoote omavad, kuid mittekasutavad ettevõtted olla sunnitud neid ebavajalikult hoidma, kui hinnad ei peegelda tegelikku väärtust," selgitas Vähi.