Pille Ivask • 17. oktoober 2018 • 6 min
Jaga lugu:
Lasterõivaste tootja Lenne on tegutsenud Ukrainas juba paarkümmend aastat ega soovi sealt turult väljuda. Kuigi firmal on probleeme edasimüüjate maksedistsipliiniga, tunnevad ja teavad ukrainlased Lenne brändi hästi.   Foto: Andras Kralla

Ukraina noolib ja peletab investoreid

Kuigi Ukraina majanduskeskkond näitab mõningast edenemist, on see endiselt riskantne koht, kuhu oma raha paigutada.

Ühelt poolt näib Ukraina iga aastaga jõudvat majanduses lähemale lääneriikidele. Dragon Capitali peaökonomist Olena Bilan on märkinud, et äritegemine on Ukrainas muutunud mugavamaks ning majanduskeskkond soodsamaks. Järele peaks jõudma poliitiline keskkond. Optimismi Ukraina majandusse aitab süstida ka Doing Businessi indeks, mille kohaselt paigutus Ukraina möödunud aastal viimaste aastate kõrgeimale tasemele. Kui näiteks aastal 2011 oli Ukraina 190 riigi seas 152. positsioonil ja 2013. aastal 112. kohal, siis tänavu juba 76. positsioonil. Võrdluseks, Eesti oli sel aastal 12. kohal.

Maailmapank aga nii heade märkustega välja ei tule. Möödunud aastal kasvas Ukraina majandus 2,5%, mis tähendab, et kasv oli tagasihoidlik juba teist aastat järjest. Vaesus on Ukrainas jätkuvalt probleem, see pole suutnud kahaneda kriisieelse tasemeni.

Nii käesoleva aasta kui ka järgmise aasta kohta märgib Maailmapank, et Ukraina peab tagasi maksma oma suurt võlga ning püüdma panustada palgatõusu ning sotsiaalsetesse hüvedesse. Seetõttu on äärmiselt vajalik tulla välja sisuliste reformidega, mis aitaksid stabiliseerida riigi majandust ning muuta seda samas ka atraktiivsemaks välisinvestoritele. Kui see õnnestub, võib Ukraina majandus kasvada paari aasta pärast juba 4% aastas.

Maailmapank märgib, et möödunud aastal olid Ukraina majanduses nõrgimad sektorid põllumajandus ja kaevandamine, samas tootmine ja sisekaubandus kasvasid eelmisel aastal kumbki üle 5%. Ehitusturg paisus aga 7%.

Justkui edeneks

Välisinvestorite jaoks on Ukraina küll silma jäänud, aga nagu kirjutab väljaanne Kyiv Post, räägivad Ukraina poliitikud edulugu suuremaks, kui see on tegelikult. Hirm korruptsiooni ees on jätkuv. Londonbased Ukraine'i analüütik Timothy Ash märgib, et paljud välismaised suurfirmad on Ukrainas küll kätt proovinud, ent kõrvetada saanud ning korruptsiooni tõttu lahkunud.

Samas näitab keskmine palk Ukrainas tõusu. Riigi statistikaameti andmeil oli see tänavu perioodil jaanuarist aprillini 248 eurot, mis on 26% enam kui aasta tagasi. Enim on tõusnud palk Dnipropetrovski regioonis, 30% jagu, kusjuures selle piirkonna palk on sisuliselt sama, mis Ukrainas keskmiselt. Konkurentsitult suurim keskmine sissetulek on aga Kiievi linnas, kus perioodil jaanuarist aprillini oli igakuine keskmine palk 385 eurot.

Ukrainaga 20 aastat seotud lasterõivaste tootja Lenne omanik Urmas Leeman hindab, et edenemist näha pigem pole. Toodete edasimüüjatel on maksedistsipliiniga tema sõnul raskusi ning see probleem on viimaste aastate jooksul hoopis süvenenud. Samas ei plaani ettevõte Ukraina turult lahkuda, sest bränd on riigis tuntud. Möödunud aastal oli Lenne käive Ukrainas 2,3 miljonit eurot, 2016. aastal jäid müüginumbrid aga 1,6 miljoni juurde.

Ülespuhutud edulugu

Kontrastina mõjub aga Ukraina börs, mis sai juba möödunud aastal välismeedias rohkelt kiidusõnu. Väljaanne RBK Ukraina kirjutab, et tänavu septembris toimunud Ukraina finantsfoorumil ütles investeerimisgrupi ICU partner Konstantin Stetsenko, et Ukraina börsi potentsiaali mõistmiseks on eeskätt tarvis arendada selle taristut ja seda rohkem reguleerida. Ta nentis, et kuigi Ukraina keskpank jätkab intressimäärade tõstmist, on börs arenenud ning ettevõtteid juurde tulnud.

"Kuigi investorid on Ukraina puhul ettevaatlikud, on meie riik siiski investorite radaril," kinnitas ta. Ukraina suurim börs on PFTS, mille PFTSi indeks annab ilmselt parima ülevaate kohaliku börsi käekäigust. Muude börsiindeksitena võib välja tuua aga ka UXi indeksi, mille kohta on infot pigem kasinalt. Indeksi edenemist vaata all olevast graafikust.

Buumiv infotehnoloogia

Omaette elu näib elavat Ukraina IT-sektor. "Tööstus on viimaste aastatega kolmekordistunud," ütles riskikapitaliettevõtte UVentures meeskonnajuht Andrew Sorohan BBC-le. "Meil on noor ja oskuslik tööjõud, kes töötab masinõppe programmide kallal ja teeb andmeanalüüse sellistele ettevõtetele nagu UBS, Uber, Google, Deutsche Bank ning Amazon," ütles ta.

IT-sektorist on kümnendiga saanud Ukraina suuruselt kolmas eksportija. Ukraina IT-sektori palgad on sealjuures peaaegu sama kõrged kui lääneriikides, jäädes 2000 ja 3000 dollari vahele. See on kümme korda kõrgem kui Kiievi piirkonna keskmine palk.

Ukraina riikliku statistikabüroo teatel töötab riigi IKT-sektoris 274 100 ukrainlast, kusjuures igal aastal lõpetab infotehnoloogia eriala suisa 36 000 tudengit.

Ametlikel andmetel oli möödunud aastal Ukrainas 13 409 infotehnoloogia- ja telekomiettevõtet. End on sisse seadnud ka rahvusvahelised firmad, näiteks Ericsson, Siemens, Oracle ning Magento.

Grammarly suur edulugu

Ukraina IT-sektor näitab agressiivset laienemist ka välisturgudele. Viimaste aastate üks tuntumaid on Grammarly, mida ukrainlased on arendanud juba 2009. aastast saadik. See on keeleäpp, mis aitab kirjutajat ühelt poolt kirjavigade parandamisel, aga peaks tulevikus tänu tehisintellektile hakkama jagama soovitusi ka näiteks teksti tonaalsuse valikuks. Seega on tegu rakendusega, mis võimaldab vähemalt mingi tasemeni asendada keeletoimetajat.

Praegu tegutseb Grammarly kokku 150-liikmeline meeskond valdavas enamuses Ukrainas, aga firmal on kontorid juba üle ookeani San Franciscos ning New Yorgis. Grammarlyt kasutavad näiteks Dell, NASA, Microsoft ja Cisco. Oma esimeses institutsionaalsete investorite kaasamise ringis sai Grammarly 110 miljonit dollarit.

Eesti investor veel ei torma

Eestlased otse Ukraina börsile investeerida ei saa, valikus on panustada oma raha kas välismaal listitud Ukraina ettevõtetesse või osta nende ettevõtete aktsiaid, kes tegutsevad küll Ukrainas, aga on hoopis Eesti ettevõtted.

Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas ütles, et Ukraina on selgelt keskmisest suurema riskiga riik, kuhu tohiks investeerimist kaaluda ainult väga suure riskitaluvusega klient. Ja ka sellisel juhul tuleb endalt küsida, mida investor firmade käekäigust ja perspektiividest tegelikult teab. Kui teadmisi ei ole, siis on mõistlikum mitte investeerida. Ka informatsiooni kättesaamine ning analüüsi tegemine on keskmisest keerukam.

Eestist otse investeerida ei saa

Swedbanki kaudu otse Ukraina börsil investeerida ei saa. Kui mõne Ukraina ettevõtte aktsiad on noteeritud mõnel börsil, millele pank oma klientidele ligipääsu pakub, nagu näiteks Londoni börs, siis see võib olla üks võimalus. "Üldiselt huvi Ukraina väärtpaberitesse investeerida meie klientide hulgas ei ole märgata olnud," lausus Tanilas.

LHV maaklertegevuse juht Sander Pikkel ütles, et Ukrainasse saab LHV vahendusel investeerida ainult kaudselt mõne arenevate- ja piiriturgude ETFi ning Londoni börsil kaubeldavate ADRide (American depository receipt, eesti keeles hoidmistunnistus – toim) kaudu. "Või miks mitte ka Baltikumi börsidel noteeritud ettevõtete kaudu, kes seal tegutsevad või müüvad sinna oma toodangut," täpsustas ta.

Tunnetavad ebakindlust

Balti börsifirmadest on Ukrainas tegutsemisega seotud näiteks Nordecon, Silvano, Olainfarm ja Grindex, mis ütlevad oma majandusaasta aruannetes, et tegu on riskantse turuga, kus on mõningast elavnemist siiski näha.

Nii märgib Nordecon oma 2017. aasta majandusaasta aruandes, et kuigi võrreldes 2016. aastaga jäi ehitustegevus samaks, on suurenenud tegevuse kasumlikkus. Rasked olud on vähendanud märgatavalt kohalike ebaefektiivsete (ehitus)ettevõtete arvu ning normaalse majanduse taastudes on ettevõttel paremad kasvuvõimalused. Möödunud aasta oktoobris sõlmis ettevõte suure lepingu Lvivis. Aastani 2020 plaanib ettevõte Ukrainas keskenduda Kiievis ja selle lähiümbruses tegutsemisele.

Pesufirma Silvano on Venemaa, Valgevene ning Ukraina turgudele keskendunud olnud juba päris pikalt. Nende turgude müük moodustas Silvano kogukäibest eelmisel aastal pea 89%. Kuivõrd Ukraina majandustulemused on olnud kõikuvad, on see mõjutanud ka Silvano tulemusi. Jätkuvad geopoliitilised probleemid ja aeglaselt toimuvad reformid avaldavad negatiivset mõju Ukraina väljavaatele. Kontserni müügikäive Ukrainas moodustas 2017. aastal kokku 2,5 miljonit eurot, mis on 52,5% rohkem võrreldes 2016. aastaga. Ettevõte tõdeb, et poliitilise ja majanduskriisi tulem on raskesti prognoositavad.

Olainfarm viitab oma 2017. aasta aruandes, et müügitulemused on osalt vähenenud seetõttu, et majanduslik olukord on kehvenenud ning ostujõud kahanenud. Viidatakse ka valuuta suurenevale ebastabiilsusele. Teine ravimitootja Grindeks kirjutab aga selle aasta poolaasta aruandes, et Ukrainas on just olnud märgata müügi suurenemist – aastases võrdluses on kasv 12%.

Ukrainasse eksportivaid Eesti ettevõtteid on üle 400, kolmveerand neist on hulgikaubandusettevõtted.

Ukrainasse suurim eksportija on Agro Import OÜ, kes tegeleb väetise ja agrokeemiatoodete hulgimüügiga.

2017. aastal kasvas eksport Ukrainasse 2%, ulatudes 411,6 miljoni euroni aastas.

Samas on Ukrainas tegutsevate Eesti ettevõtete arv 6% vähenenud.

EASi hinnangul näevad nad oma klientide hulgas, et erilist tunglemist Ukrainasse pole.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt