Kuldne viisa kasvatab kuritegevust

Üks selline näide on lehe kirjeldust mööda mullune Danske panga juhtum, kus Eesti filiaali kaudu pesti peamiselt endisest Nõukogude Liidust pärit raha.

Brüssel kavatseb kolmapäeval esitada Euroopa Liidu liikmesriikidele soovitused karmistada nn kuldseid viisasid taotlevate jõukate investorite taustakontrolli, hoiatades, et kontrolli vähesus on hoogustanud rahapesu, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevust. Lisaks Danske panga juhtumile on uuritud ka Malta, Küprose ja Bulgaaria miljardite eurode väärtusega „kodakondsuse müügi” skeeme. Praegune viisade väljastamise praktika on võimaldanud jõukatel isikutel osta ELi passe, millel on sellised eelised nagu elamis- ja äritegemisõigused ning vaba liikumine bloki sees. Korruptsioonivastased on hoiatanud, et läbipaistvuse puudumine passide andmisel on avanud uksed kurjategijatele kolmandatest riikidest, kus on kõrge korruptsioonitase.

Brüsselis koostatud aruandes ei ole otseselt ühelegi riigile viidatud, kuna EL soovib vältida konflikte Brüsseli ja liikmesriikide vahel enne Euroopa Parlamendi valimisi selle aasta mais. Aga Financial Timesile teadaolevalt on Euroopa Liidus 20 liikmesriiki, sealhulgas Ühendkuningriik, Portugal ja Hispaania, kes pakuvad rikkamatele ELi mittekuuluvatele kodanikele kinnisvarasse, riigivõlakirjadesse või mõnikord otse valitsuse eelarvesse raha paigutamise eest mõningate piirangutega elamisõigust. „Investorite kodakondsus- ja elamisloaskeemid toovad liikmesriikidele ja Euroopa Liidule tervikuna mitmesuguseid riske: eelkõige julgeolekuohud, sealhulgas võimalused Euroopa Liidu väliste organiseeritud kuritegelike rühmituste sisse-imbumiseks, samuti rahapesu riskid, korruptsiooni ja maksudest kõrvalehoidumise,” ütles Financial Timesi aruanne.