USA valitsusseisak takistab IPOsid

See tähendab, et IPOde korraldamine võib venida määramatuks ajaks, kirjutab Bloomberg.

Kui ettevõte teeb Ameerika Ühendriikides oma aktsiate esialgset avalikku pakkumist, esitab ta väärtpaberi- ja börsikomisjonile (SEC) pakkumise prospekti. SEC vaatab selle läbi, deklareerib selle nõuetele vastavust ning seejärel hinnastatakse tehing. Praegune valitsusseisak tähendab, et ka SECi töö seisab ja prospekte üle ei vaadata.

Üks lahendus oleks see, et ettevõte lihtsalt turundab oma aktsiaid ja loodab, et ka SEC tuleb lõpuks tööle tagasi. Aga mis siis, kui nii ei lähe? On veel üks lähenemine, mis võib olla isegi kummalisem. Miski seaduses ei nõua SECilt prospektide allkirjastamist. IPOt saab teha ka ilma SECi heakskiiduta ja SEC andis enne valitsusseisakut ettevõtjatele välja sellekohase teatise. Aga põhjus, miks ettevõtted SECi heakskiitu oma prospektidele tavaliselt nõuavad, on see, et hiljem oleks vähem kaebusi ja kohtuasju.

IPO menetlus ilma SECi allkirjastamiseta kannab olulist riski, ütlevad pankurid ja advokaadid. Kui investoritele jagatud IPO avalik teave osutub hiljem puudulikuks, võiksid hagejate advokaadid osutada kahtlasele viisile, kuidas tehingud toimusid.

Veelgi olulisem põhjus, miks ettevõtted tahavad SECi hinnangut, on reaalse kauplemisega alustamise kiirus. IPOt turundatakse esialgse prospektiga, kust puudub aktsia hind, SEC hindab prospekti heaks, tehing hinnatakse, ettevõte teavitab aktsia hinna ja järgmisel päeval võib märkimisega pihta hakata.

Teisel juhul aga võib ettevõte avalikustada prospekti ja alustada kauplemist 20 päeva pärast. Aga prospekt peab olema täielik, st sisaldama aktsia hinda. Kui otsustada aktsiahind 20 päeva enne märkimise alustamist, võib paljugi untsu minna. Mis siis, kui turud kukuvad kokku ja keegi ei taha aktsiat selle hinnaga või turud hoopis rallivad ja aktsihind osutub liiga odavaks? Ajaline risk on liiga suur, et normaalsed ettevõtted seda võtta tahaksid.