Anu Lill • 17. aprill
Jaga lugu:
Börsiuudised
Ainult tellijale

Mida teeb EfTEN 16 miljoniga?

Aktsionäride koosolekul kergitati pisut saladuseloori sellelt, kuhu kavatseb EfTEN Real Estate III fond paigutada maikuus uue emissiooniga kogutavad 16 miljonit eurot. Plaan on olemas ja aktsionäridele kinnitati, et fond sihib ainult neid objekte, mille üüritootlus on vähemalt 8% aastas.

Viljar Arakas (keskel) lubas aktsionäridele, et uus aktsiaemissioon tuleb ülimalt kuluefektiivne, ainult 40 000–50 000 eurot. (Tallinna Sadama IPO maksis 7 miljonit). Aktsia märkimishind jääb tõenäoliselt 16 eurole.  Foto: Andras Kralla

Aktsionäre oli kohale tulnud terve saalitäis, sealjuures ka mitme investeerimisõpiku autor ja kinnisvaraarendaja Jaak Roosaare, kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja päevakaupleja Ivar Mägi. Koosoleku kõik otsused, sh nii majandusaruande kinnitamine, 0,95eurose dividendi maksmine ja 1000 000 uue aktsia emiteerimine tehti ülisuure poolthäälte enamusega, mis näitas aktsionäride usku ettevõtte strateegia toimimisse ja lootust edaspidigi head tootlust teenida.

Kuhu pannakse ikkagi järgmised 16 miljonit?

Investoreid huvitas kõige rohkem, mis on ettevõtte tulevikuplaanid. EfTEN Capital juht Viljar Arakas tõstis pisut saladuseloori, öeldes et fondil on paar täitsa huvitavat hotelliideed, kuid need vajavad põhjalikumat kaalumist, sest hotelli on sisse kirjutatud sesoonne risk. Mitmel portfellis oleval hotellil (nt Radisson Blue Sky ja Palace) on paar hiilgavat aastat seljataga, kuid selle aasta algus on kõvasti nõrgem.

Kui vaadata infot, mida Tallink avaldab, ja turismistatistikat, siis tuleb sealt välja müüginumbrite vähenemine. "Mina näen, et büroopinnad on paljuski ülehinnatud, kuna kõik investorid on veendunud, et büroodes saab minna tootlus ainult paremaks, eriti Leedus, kus saab samasugust tootlust nagu Stockholmis. See pole mõistlik! Kaubanduspindadega on kõigil jälle ülisuur mure, et online tuleb ja kõik poed pannakse kinni... meil aga jookseb Magistralis 10 000 inimest päevas läbi, ilma et mingit turundust üldse tegema peaks. Kõik on ikkagi asukohakeskne," selgitas ta.

Küsimusele, miks just on vaja 16 miljonit, vastas Arakas, et EfTENil peab olema vaba raha, mida kohe investeeringuteks kasutada. "Meil on mitu objekti, kus oleme müüjatele öelnud, et oodake veidi, las me kaasame kõigepealt raha. Mille peale öeldi Lätist-Leedust, et me teeks teiega äri küll, aga kui teil praegu raha pole, siis pole siin midagi rääkida. Selleks, et fond areneks ja kasvaks, peame pidevalt investeerima. Me ei luba teile investeerimistempot ega luba kiirust, aga meil peab see kapital olema, et õigel hetkel hea tehing teha," selgitas Arakas.

"Õunte pealt otsustan, kas märgin aktsiaid"

Saalitäie meeste hulgas jäi silma naiste üsna väike osakaal. Kohale tulnud naisinvestoritest üks oli nõus Äripäevale oma arvamust EfTENi kohta avaldama anonüümselt. Küsimuse peale, miks nii vähe naisi aktsionäride koosolekule tuli, puhkes ta naerma ja ütles, et see ei tähenda, et naistel pole investeeringuid. Investor tuli oma sõnul koosolekule, et kuulda midagi EfTENi tulevikuplaanidest, sest minevik on kõigile juba niigi teada.

"Kuhu kavatseb EfTEN need uued miljonid panna, mis maikuus koju tuuakse? Kinnisvaraturul on tunda veidi jahenemist," sõnas ta. "Mul on lisaks EfTENile portfellis ka teisi Tallinna börsi aktsiaid. Mõtlesin, et tulen ja kuulan, mida juhtkond siin räägib, ja otsustan siis nn õunte pealt, kas märgin uusi aktsiaid või mitte."

Aktsionär Jaago-Päärn Talpas: kahetsen, et hiljuti EfTENi aktsiaid müüsin.  Foto: Andras Kralla

Investor valmistub uueks katseks

Investor Jaago-Päärn Talpas, kes omab osalust EfTENi nii III kui ka II fondis, rääkis Äripäevale, et olles ka elukondliku kinnisvara investor, näeb ta, et EfTENi III fond on tootluse poolest korteritele silmad ette teinud. Selle põhjusena tõi ta välja EfTENi hea juhtimise ja rentnike stabiilsuse.

"Mul on ka dividendiaktsiaid, kuid kinnisvara meeldib rohkem. See tundub lihtne ja käegakatsutav. Mure on pigem selles, et portfell, kus on nii korterid kui ka üürimajad, on liiga palju Eestiga seotud. Mis edaspidi saab, see sõltub maailmamajandusest üldisemalt, ja mure on ka praeguse valitsuse suhtes, sest pole teada, mis sealt tulema hakkab," ütles ta.

Oma 3,5miljonilisest investeerimisportfellist üle kahe miljoni hoiab ta kinnisvaras. "Hiljuti müüsin hulga EfTENi aktsiaid ja kahetsen. Kavatsen uuel emissioonil kindlasti märkida," lausus ta.

EfTENi aktsiate eeliskorras märkimiseks peab aktsionär olema 7. mai börsipäeva lõpuga aktsionäride nimekirjas. Igale aktsionärile on tagatud eelisjärjekorras märkimisega sama proportsioon emissiooni kogumahust, nagu tal oli enne märkimist osalus aktsiakapitalis.

Päevakaupleja Ivar Mägi väisas koosolekut, kuid pikaajalise investeerimise plaani tal pole, huvi pakub pigem idufirmadesse investeerimine, hoolimata üüratust riskist.  Foto: Tanel Meos

"EfTEN on hea investeering, aga mind ei huvita"

Investor Ivar Mägi oli ostnud ühe aktsia ja tulnud kohale huvi pärast. Ta nentis, et kuigi EfTEN on väga hea ettevõte pikaajaliseks investeerimiseks, siis teda see ei huvita. Ei pikaajaline investeerimine ega kinnisvara. Praegu plaanib ta rohkem panna raha idufirmadesse, kus on rohkem potentsiaali kiiret tulu teenida, kuigi ka risk on suur.

"Aga teised võivad muidugi investeerida. Esiteks sellepärast, et kinnisvara on üks lihtsamaid varaklasse ja fondi aktsiaid ostes pole vaja ka miljoneid eurosid korraga välja käia, saab regulaarselt dividende ega pea aega hooldamise peale kulutada," rääkis ta. Arakas on Mägi arvates usaldusväärne juht. Samas on EfTENi aktsial vähene likviidsus, kui suuremat kogust korraga müüa tahta, arvas Mägi. Kui teisi Tallinna börsi ettevõtteid vaadata pikaajalise investeeringuna, siis võiks Mägi sõnul oodata Enefit Greeni börsile tulekut, osta Tallinna Sadamat või LHVd.

Mis see siis ära pole, paned seinad püsti ja kurgid sisse

Mis puudutab ise arendamist või ostmist, siis EfTENi fookus on väga selgelt arendamisel, sest sealt tuleb suurem tootlus. "Kui me ostaksime objekte, siis head hinda ei saaks, sest müüjatel pole praegune reaalsus, mis pangandusturult vastu vaatab, veel kohale jõudnud. See jõuab neile kohale aastakese jooksul. Arendamisel on muidugi võlu ja valu koos, sest ilmselgelt on endal planeerimist ja tööd tohutult palju rohkem ning ajakulu on suur. Võite mõelda, et näiteks Lasnamäe Hortese puhul, mis see kasvuhoone ehitus on, lööd seinad püsti ja paned kurgid sisse. Aga nii see ei käi. Igal juhul teeme arendusi rõõmuga ja elame üle selle peavalu, et hiljem nautida rõõmu sellest, mis tootlus sealt hiljem vastu vaatab. Ka uue raha kaasamisega ei ole päris nii, et võtame teilt 16. mail raha vastu ja 1. juunil paneme raha kohe mehele ja hakkame üüriarveid välja kirjutama," rääkis Arakas.

EfTENi strateegia: "Me pole nõus maksma müüjatele tipphindu. Läbirääkimistel me peame mängima kassi-hiire mängu. Tavaliselt ütleme müüjatele, et hind on selline, kas lähme järgmisel nädalal notarisse? Ja siis jätame müüja seda mõtet nädalavahetuseks seedima. Ilmselgelt peab meil olema see raha siis kohe olemas, kui müüja pakkumise vastu võtab."

Kas fondid hakkavad omavahel objektide pärast konkureerima?

Investoreid pani muretsema, ega fondid omavahel konkureerima ei hakka. Teadupärast on EfTENil kokku neli kinnisvarafondi. Arakas selgitas, et aktiivselt investeerimisobjekte otsivad neist III ja uus IV fond. Esimene ja teine hoiavad varem omandatud objekte, hooldavad ja kasseerivad neilt renditulu, st kogu töömaht läheb III-le ja IV-le. Sealjuures on objektide valikud erinevad, III objektid on väiksemad kui IV arendatav kinnisvara.

Kas maht kasvab või tuleb hoopis kinnisvarakrahh?

Investorite arvates kriisiohtu pole, kuna olukord kinnisvaraturul pole võrreldav eelmise kriisieelse ajaga. Laenuolukord on juba muutumas ja see on kinnisvaraturu jahutaja. Oodata võib paigalseisu, sest intressikulude tõusu tõttu muutub laenuvõtmine jõukohaseks vähematele inimestele ja ettevõtetele. Kui rääkida eraldi ärikinnisvarast, siis hinnati Tallinna puhul üsna suurt ülepakkumist ja mõne aktsionäri arvates pole praegune seetõttu atraktiivne aeg turule sisenemiseks.

EfTENi juht ise arendusmahu suurenemist Baltikumis lähiajal ei näe, kuna Swedbanki skandaali mõju alles hakkab turule kohale jõudma ja see tähendab laenukraanide koomale kruttimist.

Jaga lugu:
Hetkel kuum