Rootsi kergitab kaitsekulud NATO küsitud kõrgusele

Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts pole veendunud, et Reformierakonna eestveetud valitsusremont ka päriselt tulemusi tooks.

Eesti kulutab peagi 2 miljardit eurot aastas kaitsevõime parandamiseks. Kuid sõdima ei hakka mitte eurod, vaid relvad. Nende kättesaamine ei pruugi aga olla lihtne isegi siis, kui raha on olemas.

Vastupidiselt ettekujutusele, et Euroopa on Ameerika Ühendriikideta abitu, toodavad isegi Eesti lähinaabrite – Soome, Rootsi ja Läti – tehased tervet arsenali alates vintpüssidest ja laskemoonast kuni soomukite ja lennukiteni välja.

Välisminister Margus Tsahkna sõnul suhtleb Eesti tihedalt naaber- ja lähiriikidega, et liikuda ühiselt jalaväevastaseid maamiine keelustavast Ottawa konventsioonist lahkumise suunas.

Riias asuva ärikeskuse Preses Nama Kvartāls arendaja AS PN Project kuulutas välja oma võlakirjaprogrammi viienda emissiooni, pakkudes investoritele tagatud võlakirjadega 10% aastaintressi poolaastaste kupongimaksetega. Ärikeskuse ehitus on nüüdseks ületanud poole teekonnast ning ka vajalikust finantseeringust on pool kaasatud. Emissioonist laekuvat raha kasutatakse eelkõige olemasolevate võlakirjade refinantseerimiseks ning ehitustööde rahastamiseks.