Rootsi kergitab kaitsekulud NATO küsitud kõrgusele

Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts pole veendunud, et Reformierakonna eestveetud valitsusremont ka päriselt tulemusi tooks.

Eesti kulutab peagi 2 miljardit eurot aastas kaitsevõime parandamiseks. Kuid sõdima ei hakka mitte eurod, vaid relvad. Nende kättesaamine ei pruugi aga olla lihtne isegi siis, kui raha on olemas.

Vastupidiselt ettekujutusele, et Euroopa on Ameerika Ühendriikideta abitu, toodavad isegi Eesti lähinaabrite – Soome, Rootsi ja Läti – tehased tervet arsenali alates vintpüssidest ja laskemoonast kuni soomukite ja lennukiteni välja.

Välisminister Margus Tsahkna sõnul suhtleb Eesti tihedalt naaber- ja lähiriikidega, et liikuda ühiselt jalaväevastaseid maamiine keelustavast Ottawa konventsioonist lahkumise suunas.

Värske Freedom24 analüüs toob välja, et Balti riikide – Eesti, Läti ja Leedu – investorid jälgivad aktiivselt globaalseid trende tehisintellekti, tehnoloogia ja krüptovaluutade vallas, kuid samas avalduvad neil selged rahvuslikud eelistused ja erinevad investeerimisstrateegiad. Eesti investorid paistavad silma lähenemisega, mida iseloomustab eklektilisus ja kõrge risk, samal ajal näitavad nende Balti naabrid vastandlikke tendentse spekulatiivsete ja tasakaalukamate strateegiate suunas.