Lutherist Lõhmuseni: Eesti ettevõtlus 100

Äripäev avaldab üheksaosalise ülevaatesarja, igal reedel veebis ilmuv osa käsitleb ühte kümnendit. Oleme välja toonud mitte kümme, vaid üheksa kümnendit – 1940. ja 1950. aastad on kokku võetud, sest sõja-aastail traditsioonilist ettevõtlus sisuliselt ei olnud.

Iga kümnendi puhul oleme valinud meie arvates viis tolle perioodi tähtsamat, mõjuvõimsamat või suuremat ettevõtet. Ettevõtete iseloomustamiseks on välja toodud mitmeid fakte, sealhulgas see, mis seisus on firma praegu. Ajaloolise olustiku paremaks mõistmiseks oleme iga kümnendi juurde lisanud lookese rubriigis „Olid ajad“. Faktiallikateks on intervjuud, ligi paarkümmend Eesti majandusajalugu käsitlevat raamatut, teatmeteosed, ajakirjanduses ilmunud artiklid.

Eesti tööstus on pidanud kaks korda ümber orienteeruma idast läände. Esimene kord 1920. aastatel, kui ettevõtetel kadus ära Tsaari-Venemaa turg, ja teist korda pärast taasiseseisvumist, kui kadus ära Nõukogude Liidu põhjatu turg. Ümberorienteerumine on olnud raske ja tekitanud majandusšoki, ent alati on järgnenud stabiilsuse aeg ja seejärel tõusuaeg.

Riigi maapõuerikkused määravad ära majanduse arengusuunad. Eesti rikkuseks on põlevkivi. Põlevkivi- ja põlevkivikeemiatööstuse arengule andsid 1930. aastate keskel tõuke riiklikud investeeringud. Hoopis meeletumas tempos hakati põlevkivi kaevandama pärast teist maailmasõda. Põhjus lihtne – põlevkivi oli ainus arvestatav energiaallikas Loode-Venemaal ja Leningrad vajas elektrienergiat ning põlevkivigaasi. Rekordaastal, 1980. aastal, kaevandati Eestis üle 30 miljoni tonni põlevkivi. Põlevkivitööstus on jätkuvalt üks olulisemaid tööstusharusid Eestis, põlevkivi maksimaalne kaevandamismäär on 20 miljonit tonni aastas.

Olulisemate ettevõtete valimisel hakkas silma, kuivõrd palju tegutses Eestis nõukogude ajal salajasi numbritehaseid, samuti tehaseid, mis põhitoodangu kõrval valmistasid teatud tooteid või tooteosi sõja-, kosmose- ja aatomitööstuse tarbeks. Toogem mõned näited: Silmet töötles uraani, Balti Laevaremonditehas (praegune BLRT) remontis sõjalaevu, Tartu endine telefonivabrik tootis lennukite musti kaste, Dvigatel tuumareaktoreid, Kalinini elektrotehnikatehas jõumuundureid, Pöögelmanni elektrotehnikatehas soojustundlikke fototakisteid.

Paljud endisaegsed tuntud ja suured ettevõtted jätkavad edukalt uute omanike käe all, näiteks Lutheri vineerivabrik (nüüd Kohila Vineer), Kawe, (nüüd Kalev), Kunda tsemenditehas (nüüd Kunda Nordic Tsement), Tartu telefonivabrik (nüüd Hanza Mechanics Tartu), Silmet (nüüd NPM Silmet), Kohtla-Järve põlevkivitöötlemise kombinaat (nüüd Viru Keemia Grupp), Tootsi briketitehas (nüüd Tootsi Turvas), Püssi puitplaatide kombinaat (nüüd Repo Vabrikud) jt.

Samas on ka neid, mis majandusmaastikult igaveseks kadunud, näiteks Kreenholmi Manufaktuur, Tallinna tselluloosivabrik, Dvigatel, Balti Manufaktuur, Kirovi näidiskalurikolhoos. Mitmel puhul on vanad tootmishooned rekonstrueeritud korteriteks või äripindadeks, neist tuntumad kinnisvaraobjektid on Lutheri kvartal, Tselluloosi kvartal, Rotermanni kvartal (endise Rotermanni Tehased hooned), Ülemiste City (endise Dvigateli hooned), Ilmarise kvartal (endise Tallinna masinatehase hooned), Telliskivi loomelinnak (endise Kalinini elektrotehnikatehase hooned).