Selverist lahkunud Kristi Simonsen: kui keegi tahab oma firmat kolmekordistada, võib minuga ühendust võtta
“Minu viimane soov läks enne Selverist lahkumist täide: Järve poes on letis toores tuunikalafilee,” muheleb Kristi Simonsen esimesel tööta päeval pärast 17 aastat Selveris, millest ta enamiku aega poeketti juhtis.
“Tippjuhi elus on kaks olulist hetke. Esimene on see, kui võtad suure vastutuse ja mõtled hoolega läbi, kas sul on selle ettevõtte kasvuks midagi anda. Teine saabub siis, kui küsid endalt, kas sul on veel üldse midagi anda.”
Foto: Liis Treimann
Selveri juhtimise Jaanus Vihandile üle andnud Kristi Simonsen ütleb, et ta on ettevõttele andnud kõik, viimase veretilgani. Selverisse tulles pelgas esialgu nii mõnigi, et pika patsiga noor naine laseb ettevõtte puhta põhja. Seejuures tuli ta Selverisse nii, et läks ise ukse taha, ilma igasuguse konkursita, ja ütles, et tahab siin töötada.
Simonseni Selverisse tuleku aastal (siis oli ta veel Kristi Lomp) 2010 oli keti käive 300 miljonit eurot ja kauplusi 35. Mullu ulatus Selver ASi müügitulu 622 miljoni euroni ning 2025. aasta sügisel kuulus võrku 74 Selveri ja Delice’i kauplust. Selle kasvu sisse jääb ka 19 kauplusega ABC Supermarketsi omandamine. Kuid nüüd oli aeg lahkuda.
Uus Selveri juht Jaanus Vihand rääkis juba enne ametisse astumist plaanist kasvatada Selveri ostude arvu, keskmist ostukorvi ja turuosa. Kas ta näeb turul midagi, mida teie ei märganud? Mida saab tema teha, mis teil seni jäi tegemata?
Me oleme ka tahtnud neid samu plaane täita. Nüüd on põnev näha, kuidas tema seda teeb. See on ka põhjus, miks minu jaoks see hetk saabus. Olen andnud endast kõik, viimase veretilga. Kui minu arvates oleks olnud veel midagi teha, oleksin selle ära teinud.
Uued ideed Jaanusele kindlasti tulevad või on juba tulnud. See ongi juhivahetuse mõte: anda ettevõttele uus võimalus. Aga Jaanusel on suured sussid, kuhu sisse astuda.
Järgmisest esmaspäevast Selverit juhtiv Jaanus Vihand ütles, et keskendub uues ametis ostude arvu, keskmise ostukorvi ja turuosa kasvatamisele. Tema sõnul ei ole turuosa oluline ainult kasvaval turul, vaid eriti siis, kui tarbimine nõrgeneb.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.