Euro tegi investor Toomase portfellis vempe

Euro kõikumine kajastus ka portfelli tootluses, sest näiteks mai esimesel nädalal vajus portfelli väärtus alla 236 000 euro taseme. Mai kolmandal nädalal oli aga portfelli väärtus üle 243 000 euro. Samas pole valuutakursside kõikumise vastu midagi teha. Investor Toomas on siiski arvamusel, et euro kurss jätkab nõrgenemist ka aasta teises pooles, kuna USA intressimäärade tõstmine võib juhtuda juba sel aastal.

Dividendid saabuvad

Maikuu jooksul hakkas tulema erinevaid dividende ja need kasvatasid vaba raha hulka. Aprangalt laekus 780 eurot dividende ning Olympicult 500 eurot dividende. ABB maksis dividendideks 1725 Rootsi krooni (186 eurot) ja Apple 109 dollarit (100 eurot). Järgmise kuu alguses laekuvad lõhekasvataja Leroy dividendid, kogusummas 9000 Norra krooni ehk umbes 1060 eurot. Leroy on ühtlasi suurim dividendimaksja investor Toomase portfellis.

Viimaste aastatega on Leroy dividend üsna jõudsalt kasvanud. Näiteks 2008 oli dividendi suurus 1,80 krooni aktsia kohta, 2012 aga juba 7 krooni aktsia kohta. Eelmisel aastal maksis lõhekasvataja 10 krooni aktsia kohta. Selle aasta 12kroonine dividend on ettevõtte rekord. Kuid see ei pruugi rekordiks jääda, sest Bloombergi andmetel võib järgmise aasta dividend olla 15 krooni aktsia kohta. Seega on Leroy hea aktsia, mida pikaajaline investor võiks omada.

Mis toimub turgudel?

Maikuu jooksul oli näha turgudel mõnevõrra närvilisust. Ühelt poolt võis seda põhjustada lähenev suvi ja investorite soov seetõttu aktsiad ära müüa ja siis rahulikult puhkama minna (sell in may and go away). Teine põhjus võis olla peatselt lähenev USA intressimäärade tõus, mis arvatakse tulevat juba septembris.

Kuigi USA majanduskasv pidurdus esimeses kvartalis, arvavad siiski paljud analüütikud, et intressimäärade tõus tuleb sellel aastal. Seetõttu võivad investorid juba praegu selleks valmistuda ehk müüa aktsiaid. Tõenäoliselt võib intressimäärade tõus aktsiatele negatiivselt mõjuda, kuna sellega tõmbab USA keskpank kokku enda aastaid kestnud lõdva rahapoliitika ning intressikeskkond hakkab tasapisi normaliseeruma.

USA keskpanga nõukogus on erimeelsusi intressimäärade tõstmise aja üle, kuid vaatamata sellele ei pruugi investoreid tabada üllatus. See tähendab, et kuigi USA keskpank pole veel öelnud, millal asutakse intressimäärasid tõstma, ei pruugi investoritel vaip jalge alt ära libiseda.

Hiljuti ütles USA keskpanga nõukogusse kuuluv Chicago Föderaalreservi juht Charles Evans, et intressimäärasid tuleks tõsta alles 2016. aasta alguses, sest majandusele peaks andma rohkem aega tugevnemiseks.

Võib-olla panustab mõni investor nüüd sellele, et intressimäärasid tõstetakse järgmise aasta alguses. Samas ei pruugi ka see tuua võitjaid või kaotajaid, sest börsid on arvestanud sellega, et intressimäärade tõus tuleb ja see ei mõjuks šokina.