Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor Toomas: miks on investorid nii laisad?

    Investor ToomasFoto: Anti Veermaa

    Ka minul õnnestus täna toimunud Tallinki aktsionäride korralisel üldkoosolekul käia ja ausalt öeldes pettusin. Pettusin, sest investorid ei paista erilist huvi tundvat firma käekäigu vastu.

    Eesti suurima börsifirma aastakoosolekule tuli kohale kõigest 71 aktsionäri, aga saalis olles tundus see number isegi väiksem. Tallinkil on kokku umbes 11 000 aktsionäri, mis tähendab, et kohal oli vaid 0,6% kõigist aktsionäridest. Mäletan veel aega, kui Tallink tegi oma börsidebüüti ja raadios kurdeti, kuidas Eestis pole nii suurt ruumigi, kuhu kõik aktsionärid kokku koguda. Seda mure ilmselgelt ei ole tekkinud ning väiksed osavõtunumbrid pole eriline uudis ühelegi börsifirmale. 
    Koosolek ise oli igati korrapärane ja ilma eriliste sündmusteta. Kohal olid kõik juhatuse ja nõukogu liikmed, eesotsas juhatuse esimehe Janek Stalmeistri ja nõukogu esimehe Enn Pandiga. Juhtus ka naljakas seik, kui alguses koosolekut juhtinud vandeadvokaat Raino Paron unustas firma juhte tutvustades Stalmeistri ära ja hiljem oma viga korrigeerides kutsus saalisolijate seas esile kerge naerupahvaku. 
    Päevakorrapunkte tulid detailsemalt selgitama Stalmeister ja juhatuse liige Andres Hunt ning nagu arvata oli, kõik päevakorras olnud punktid võeti probleemideta vastu. Pärast hääletustulemusi avanes aktsionäridel võimalus esitada Tallinki juhtidele küsimusi ja siin läks minu meel kurvaks. 
    Viis küsimust
    Aktsionäride üldkoosolek on investorite aasta parim võimalus suhelda firma juhtidega, esitada neile küsimusi ja saada firmast parem pilt. Kuigi kohal oli 71 aktsionäri, kasutasid vaid vähesed võimalust firma käekäigu kohta põhjalikumalt uurida. Kokku tuli viis küsimust – kaks optsiooniprogrammi, üks pardakulutuste, laenude ja võimaliku lennundussektorisse liikumise kohta. Laenud on Tallinki puhul endiselt kuum teema, eriti nüüd, kus laenuraha on odav. 
    Stalmeister ütles, et seni mõjutavad neid miljardi euro suuruse võlakoorma juures lukku löödud intressimäärad, mis praegusel hetkel on kallid. Sama võib ka Norra börsil emiteeritud võlakirjade kohta öelda, kuid ta rõhutas, et see võimaldas laevafirmale suuremat finantspaindlikkust, vabastas rahavoogu ja avas tee dividendide maksmisele. 
    Vesteldes hiljem väikeaktsionäridega, mainis üks koosolekul sõnavõtnu, et Tallink peaks praegu kindlasti madalaid intressimäärasid ära kasutama ja laenud uute laevade soetamiseks on omal kohal. Mis dividendi puutub, siis siin investorid mõistavad, et Norra võlakirjade emissiooniga võetud kohustus mitte maksta üle poole aastakasumist dividendina pärsib väljamakset, kuid 2018. aastal peaks olukord ehk roosilisemaks minema, kui võlakirjad aeguvad. 
    Minu selge üleskutse aktsionäridele on tulla aastakoosolekutele kohale. Tulge huvituge firma käekäigust, millesse te olete tuhandeid ja rohkem eurosid paigutanud. Lisaks aitaks aktsionäride aktiivne kaasalöömine muuta neid tihtipeale igavaid koosolekuid palju huvitavamaks.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
241 miljonit eurot: kaitsefondist saab osa üheksa Eestiga seotud projekti
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.