Sektori kõige suurema tõusu on teinud iirlaste Ryanairi ja Oslo börsil noteeritud Norwegiani aktsiad. Viimase poolaasta jooksul on mõlema ettevõtte aktsiad rallinud üle 30% ja 12 kuu lõikes ligi 100%. EasyJetil on vastu panna 12 kuu lõikes 40% suurune tõus.
Ei pea olema majandusprofessor, taipamaks, et lisaks ajas aina kasvavale reisihuvile on nii Euroopas kui ookeani taga üheks peamiseks tõusumootoriks olnud kukkunud
toornafta hind.
Võrreldes praeguse hinnatasemega, maksab lõviosa lennufirmadest kütuse eest siiski oluliselt krõbedamat hinda. Näiteks Ryanair on kuni järgmise aasta märtsini ette fikseerinud 90% oma kütusevajadusest, makstes 91 dollarit barrelist ehk pea kaks korda enam hetke spot-hinnast. Kütusekulu moodustab sektori kogukuludest ligi kolmandiku. Mõnel juhul enamgi.
Reisisõbrast investorina kuulub Euroopa lennufirmadest minu suurim sümpaatia just Ryanairile, mis paistab omas nišis konkurentide seas positiivselt silma. Ettevõtte ärimudel on end aja jooksul õigustanud ja kindlasti on võita ka hiljutisest otsusest parandada klienditeenindust.
Samuti laienetakse piisavalt agressiivselt ja numbrid annavad kinnitust üha suuremast reisijate arvu kasvust – ainuüksi juulis veeti 10,14 miljonit reisijat, mis on kontserni teatel ühe kalendrikuu kohta lennutranspordi ajaloos ainukordne.
Ettevõtte esimese kvartali kasum
kasvas neljandiku võrra, 245,1 miljonile eurole ning kogu aasta numbrid peaksid vastama kõige positiivsematele prognoosidele. Pikaajalise investori jaoks on ka suures plaanis seis soodne, sest ametlike prognooside järgi peaks kogu sektoris lennureisijate arv järgneva paarikümne aastaga enam kui kahekordistuma.
Ryanairi aktsia puhul teeb viimase aasta kiire tõus siiski ettevaatlikuks ja see on konkurentidega võrreldes muutunud märgatavalt kallimaks. Et lennufirmade aktsiad on olnud ajalooliselt üsnagi volatiilsed, ootan praegu rahuliku südamega paremat ostukohta. Minu ostunimekirjas on ettevõttel igal juhul kindel koht olemas.