investor Toomas • 2. november 2015 kell 12:30

Investor Toomase portfelli väärtus flirdib rekordiga

Microsoft oli Toomase portfelli parim.  Foto: EPA

Oktoober oli minu portfellile erakordselt hea kuu ning usun, et aasta lõpp tuleb aktsiaturul rahulik.

Eelmise kuu lõpuks oli minu portfelli väärtus võrreldes septembriga kasvanud 4,8 protsenti, 240 000 eurole, mis jääb ainult 2000 euro kaugusele kõigi aegade tipust. Aasta algusest on portfell kasvanud 7,4 protsenti ning aastaga lausa 18 protsenti. Parima esitusega oli minu raudvara Microsoft, mis tõusis peaaegu 20 protsenti. 8 protsendiga tegi hea tulemuse ka Apple. Oktoobris osalesin ka võlakirjaemissioonil ning ostsin juurde 100 Leroy aktsiat, vaatamata analüütikute pessimismile.

Vaba raha hulk ajas võlakirjade järele

Oktoobris teatas LHV, et lööb letti allutatud võlakirjad ning tahab investoritelt kaasata raha oma panga kasvatamiseks. Kuigi oma esimeses kommentaaris kirjutasin LHV võlakirjade kohta, et ootan pigem eestimaise panga järgmise aasta aktsiate avalikku esmapakkumist (IPO), siis poolteist nädalat hiljem otsustasin siiski võlakirju märkida. Mõnele lugejale võis see ehk pisut arusaamatuks jääda, miks ma ümber otsustasin.

Muret valmistas aasta alguses vaba raha hulk, aga nüüd on mure kontrolli alla saadud ja LHV võlakirjad tulid siin hästi abiks. Aktsiatesse veel minna ei julge portfelliga, sest segadust turgudel palju. Kuna elame nullintresside maailmas, siis on raske rahale tootlust leida. Otsisin vabale rahale stabiilset töökohta enne ja ka pärast LHV võlakirjade pakkumist, kuid ei leidnud sobivat võimalust.. Mis seal salata, mõtlesin siis, et võiks 10 000 eurot paigutada silma alt ära ja just LHV võlakirjadesse, millelt laekub aastas 6,5protsendiline intress. Otsus võis küll tunduda kui täielik kannapööre, aga eelkõige mõtlesin ma sellele, kust leida portfellile kasvuallikaid. Sel hetkel oli ju veel lahtine ka see, kas ma üldsegi saan neid võlakirju, sest nagu tulemustest selgus, oli nõudlus nende järgi suur ja LHV võlakirju märgiti 2,5 korda üle.

Analüütikud ajasid vanduma

Eelmisel kuul andis minu portfelli suurim dividendimaksja Leroy Seafood kasumihoiatuse, öeldes, et kolmanda kvartali ladustamiskulu on oodatust kõrgem. Probleeme valmistasid kalatäid, mistap oldi sunnitud eelmise aasta kevadel ja sügisel ilmavalgust näinud kalade eluküünal plaanitust varem kustutama. Seetõttu asusid ka analüütikud enda soovitusi ja hinnasihte aktsiale langetama ning see viis aktsia veel rohkem miinusesse.

Aktsia kukkus, kuid mina mõtlesin, et kasutaks olukorda hoopis ära aktsiate juurde ostmiseks, sest kalakasvatus on juba kord seotud kõikvõimalike looduslike riskidega. Seetõttu saigi juurde ostetud 100 Leroy aktsiat, hinnaga 279 Norra krooni aktsia. Oktoobri lõpuks oli see tõusnud 298 kroonini. Kolmanda kvartali tulemused avaldab Leroy 11. novembril.

Statoili juurde ei ostnud

Aasta esimeses pooles mõtlesin välja strateegia, et kui nafta hind peaks langema alla 50 dollari barreli taseme, ostan Norra naftatootja Statoili aktsiaid. Nii see augustis ka juhtus ning ostetud sai 330 aktsiat, hinnaga 136,20 krooni aktsia. Tehingu summaks oli ligi 5000 eurot. Otsustasin, et ootan kvartalitulemused ära ning vaatan siis, kas osta Statoili juurde veel 5000 euro eest. Paraku juurde ma ei ostnud, sest Statoili kolmanda kvartali tulemused osutusid oodatust kehvemaks. Kui teises kvartalis suutis firma oma majandustulemustega analüütikuid veidi üllatada, siis möödunud kvartalis oli olukord märksa hullem. Kasum langes aastases võrdluses 60 protsenti, 436 miljonile dollarile. Bloombergi küsitletud analüütikud ootasid kasumiks 600 miljonit dollarit. Selgus, et tänavu on firma investeeringute mahtu kärpinud ligi miljardi dollari võrra, 16,5 miljardile. Lisaks lükati 2017. aastalt 2018. aastale edasi tootmise käivitamine Aasta Hansteeni ja Marineri naftaväljadel.

Turgudele tähtis USA keskpanga otsus

Kolmas kvartal oli aktsiaturgudele halvim pärast 2011. aastat. Oktoobris aga tärkas lootus, et ebakindlus Hiina pärast on möödumas. Investorid on üha rohkem huvitatud USA keskpanga edasistest sammudest. Viimasel kohtumisel jäeti intressimäärad muutmata, aga osa analüütikutest usub, et see võib juhtuda detsembri kohtumisel. Samas võib intressimäärade tõus lükkuda ka järgmisse aastasse.

Üllatav on selle kõige juures aga see, et kuigi Föderaalreserv lõpetas rahatrükkimise programmi ja on andnud märku intresside tõstmisest, pole turg kukkunud. See võib tähendada, et intresside tõstmine võib börsidele olla võrdlemisi väikse mõjuga.

Hetkel kuum