Investor Toomas: pangad külvavad hirmu

Euroopa pankade aktsiad on sel nädalal börsidel järsult kukkunud ja paistab, et olukord muutub üha ärevamaks. Näiteks Saksa panganduse lipulaeva Deutsche Banki aktsia langes esmaspäeval 9,5%, aasta algusest on aga langust tulnud juba ligi 40%. Euroopa aktsiaturgude üldisest käekäigust selgelt kehvemini on esinenud ka Barclaysi, BNP Paribasi ja UniCrediti aktsia. Uudistele pankade kahjumitest on lisanud vürtsi Credit Suisse’i ja Deutsche Banki juhtide teated tulemuspreemiast loobumise kohta.

Keskpankurid pühivad käed puhtaks

Wall Street Journal kirjutas mõni päev tagasi, et praegust äkilist langust ei seleta energiahindade langus või arenevate turgudega seotud halvad laenud, sest need riskid on õhus olnud juba mõnda aega. Õigupoolest ei seisa me praegu silmitsi ka ägedaloomulise finantskriisiga nagu aastal 2008. Probleem võib olla hoopis kroonilisem: kasumite kokkukuivamine, mis seab löögi alla pankade kapitaliseerituse. Selle vastu ei pruugi keskpankade meetmed enam aidata. Teatas ju ka Euroopa Keskpanga president Mario Draghi viimasel intressimäärade langetamisele järgnenud pressikonverentsil selgesõnaliselt, et pankade päästmine ei ole tema ülesanne.

Pangad tõstavad oma marginaale

Nagu me juba mõnda aega oleme näinud, siis söövad ülimadalad intressimäärad pankade laenukasumeid. Negatiivsetel intressidel võib olla aga soovitule lausa vastupidine mõju: kommertspangad võivad asuda oma marginaale kergitama ja see töötab keskpankade poliitikale vastu. Šveitsis on eluasemelaenude hind juba tõusnud ja sama on juhtumas ka negatiivsete intressidega Taanis. Hiljuti teatas ka Nordea, et on sunnitud ülekuumenenud eluasemeturuga Rootsis täiendavaid meetmeid kasutusele võtma. Tulemuseks on ülilõtv rahapoliitika, mis tegelikult hoopis raskendab krediidi kättesaadavust.

Teisalt on Euroopa majandusele hädavajalik, et toimuks taastumine, mis kergendaks Euroopa triljonieurost halbade laenude koormat ja peataks selle paisumise. Pealekauba ootab ees veel jae- ja investeerimispankade oluline restruktureerimine, mis on küllaltki kulukas tegevus.

Mure kasvab ka investoritel

Valdavalt jätkub eurotsooni pankadel kapitali, kuid mitte piisava varuga. Paljudel juhtudel tuleb kasumist kapitali täiendada, et täita 2019. aastaks seatud kapitali kvaliteedi parandamise eesmärke. Uue majanduskasvuta neid eesmärke täita ei suudeta. Seega jääb pankadele kaks võimalust, kuidas selle olukorraga toime tulla. Esiteks riskantsemad laenud, mis võivad anda kõrgemat tootlust, kuid ka suurema tõenäosusega hapuks minna. Teine variant on aga investoritelt raha juurde küsida. Investorid ei tervita kumbagi varianti.

Kuigi esmapilgul tundub pangandus tavainvestori jaoks kauge teema, siis praegusel ajal ei tohi neid arenguid silmist lasta. Pankade heast tervisest sõltub ju ettevõtete kasv. Võtame näiteks Statoili ja muud naftasektori ettevõtted, mis on sunnitud üha enam toetuma laenukapitalile, ja seega on oluline, et rahakraanid oleksid lahti.