Investor Toomas: kuidas hirmu ohjes hoida?

Tänane Äripäeva börsilugu räägib sellest, kuidas investorid teevad turgude suure kõikumise ajal väga ebaratsionaalseid otsuseid ning kaotavad sellega raha. Hakkasin mõtlema, et seoses aktiivseks muutumisega on ka minu elu mõnevõrra närvilisem. Kui varem võisin oma portfelli mitmeks kuuks järelevalveta unustada, siis nüüd jälgin aktsiate tõuse ja langusi iga päev. See paneb paratamatult turgude liikumisele kaasa elama ja iga suurem kõikumine viib esialgu verest välja.

Nii olin ma mullu augustis vaid sammu kaugusel poole oma portfelli rahaks tegemisest ning sama mõte käis mu peast läbi ka tänavu jaanuaris. Tagantjärele vaadates oleksid mõlemad otsused olnud rumalad, kuid sel ajal valdas mind küllaltki tugev hirm.

Kokkuvõttes võin öelda, et hirmust ülesaamisel on kõige parem abinõu kogemus. Toon välja mõne nipid, kuidas mina väldin negatiivsete emotsioonide ohvriks langemist:

1. Usalda ennast ja oma kogutud infot. Jälgin iga päev turgude liikumist ja oma portfelli väärtust. Loen analüütikute hinnanguid ning süvenen põnevamatesse sektoriülevaadetesse. Ajapikku olen aga mõistnud, et kogu selle info pean ma ikkagi ise kokku võtma. Arvesse tuleb võtta spetsialistide ratsionaalsed põhjendused, kuid lõplik otsus sisaldab alati piisavas koguses mu enda kõhutunnet.

2. Pane paika eesmärgid, kuid ole valmis need üle parda heitma. Esialgu oli mul investeerimisportfelli jaoks olemas küll pikaajaline strateegia, kuid ajapikku mõistsin, et tegelikult vajab iga investeering väikest plaani. Kas hoida seda pika- või lühiajaliselt, millised on riskid ja milline märk peaks süütama ohutule. Kõige suuremat peavalu valmistavadki mulle aktsiad, mille ostmine-müümine pole mul piisavalt hästi läbi mõeldud. Viimaseks näiteks võib tuua Volkswageni aktsia, millele otsin sobivat müügivõimalust. Kuna elu liigub aga alati omasoodu, siis tuleb olla valmis ka esialgsetest eesmärkidest loobumiseks.

3. Luba endal teha vigu. Ma pole 14 aasta jooksul küll ühegi investeeringuga tõsiselt kõrbenud, kuid eksimusi on minulgi ette tulnud. Näiteks olen mõnesse investeeringusse liiga kauaks sisse jäänud ja paar korda ka tõsiselt hea ostuvõimaluse käest lasknud. See on viinud mu taskust nii mõnegi euro. Mida aeg edasi, seda vähem ma tehtud vigadest heitun. Sest nende tegemise käigus olen saanud parimad õppetunnid. Üksjagu julgust annab vigade tegemisel ka see, et ma ei pane investeerimisel kunagi mängu oma leivaraha ega viimaseid sääste.

Kuigi esimene kevadpäike on investoritele veidi hingetõmbeaega andnud, siis on spetsialistid seisukohal, et stabiilsus ei kesta kaua ja juba varsti oleme tagasi Ameerika mägedel. Selleks annavad põhjust nii keskpankade kahtlane rahapoliitika, toppav globaalne majanduskasv kui ka geopoliitilised riskid. Kindlasti on rida võimalusi, kuidas investorid saavad turgudel lahvatanud hirmulained enda kasuks tööle panna. Sellest pajatan aga juba järgmistel kordadel.