Investor kui sotsiaalmeedia Sherlock

Investorite jaoks on oluline valida allikaid, kust nad oma uudiseid saavad. Seejuures on olulised kaks tegurit: uudise kiirus ja usaldusväärsus. Minu puhul pole kiirus küll esmatähtis, sest ma ei ole kaupleja ega reageeri igale uudiskillule, kuid paljude jaoks on see väga oluline.

Olid ajad, kui investor nägi, kuidas tema ostetud väärtpaberid võisid hinnas järsult üles või alla liikuda, kuid mingit seletust sellele ei olnud. Enamik meist ei suuda endale Bloombergi terminali lubada, nii et uudist tuli oodata kas kodumaisest pressist või siis läbi mõne suure uudistekanali.

Tänapäeval on aga lihtne leida languste või tõusude põhjusi, sest me elame totaalses info ülekülluses. Ühe Google’i otsinguga või paari Twitteri märksõnaga on meil info olemas kõigi suurte ettevõtete kohta. Tegevjuhid, nõukogu liikmed - aktivist-investorid ei oota enam pressiteadete avalikustamist, vaid pöörduvad Twitteri vahendusel otse laiema avalikkuse poole. Nii näiteks on Elon Muski säutsud suutnud Tesla aktsia järsku kihama panna.

Paraku kaasneb selle suhteliselt värskelt avastatud võimuga ka oluline vastututus. See loob lisaks võimalustele pea sama palju ohte ning paraku on neid, kes seda võimu ja vastutust kuritarvitavad.

Toon näiteks toona suhteliselt tundmatu sotsiaalmeedia firma Cynk Technology, mis on tüüpiline penniaktsia. 2013. aasta suvel tõusis firma aktsia hind vähem kui kuu ajaga kuuelt sendilt 22 dollarini ehk üle 36 000%. Peaaegu mitte millestki tekkis järsku kuue miljardi dollarilise turuväärtusega ettevõte. Kuigi toona polnud ebatavaline, et sotsiaalmeediafirmad sedasi rallivad, jäi USA Väärtpaberikomisjonile (SEC) Cynk silma.

Firma turuväärtus oli küll 6 miljardit dollarit, kuid neil puudus igasugune vara ja käive ning firma peakontor asus fiktiivsel aadressil Belize'il. Tegu oli klassikalise juhtumiga, kus aktsia hind puhuti kunstlikult üles ja siis müüdi meeletu kasumiga maha (pump-and-dump). Aktsia n-ö võidukäik tulenes Twitterist ja sotsiaalmeediast.

Üks hiljutine Oxfordi ülikooli uuring näitas, et sotsiaalmeedia tekitab aktsiate puhul teatud kajakambri, mis selgelt mõjutab aktsiaga kauplemise mahte. Tihti on sotsiaalmeedias suurt kajastust saavate ettevõtete seas rohkem erainvestoreid kui institutsioone ja selle kajakambri efekti tõttu suureneb kauplemismaht ja võivad tekkida väärarusaamad firmast.

Uuringu läbiviijad leidsid, et individuaalsed investorid on üsna halvad eristama vanu uudiseid uutest, ning et professionaalsed ajakirjanikud suudavad paremini eristada olulisi uudiseid. Seda artiklit Äripäevast lugedes oled kahtlemata õigel teel ja mu soovitus on Äripäeva ja minu tegemisi edaspidigi jälgida. Ärge langege võltsuudiste lummusesse ja, mis veel hullem, ärge kaotage seetõttu raha!