• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor Toomas: punane kuu arenenud börsidel

    New Yorgi börsFoto: Bloomberg

    Hommikul maailma börside käekäiku uurima asudes avastasin, et veebruaris olid punases nii mitmed arenenud kui ka Baltikumi börsiindeksid.

    Nii ei jõudnud seekord Bloombergi koostatud maailma börside edetabeli esikümnesse mitte ükski arenenud börs. Seejuures langesid veebruaris näiteks Austria, Belgia, Taani ja Rootsi börsiindeksid. Seda vastavalt 0,67; 1,1; 1,33 ja 1,44 protsendi võrra.
    Mitme Euroopa börsiindeksi käekäiku mõjutas seejuures kaevandussektor, kuhu kuuluvad ettevõtted olid veebruaris tugevas miinuses. Samuti võib arenenud turgude kesine või olematu tõus olla tingitud sellest, et nn Trumpi-ralli hakkab raugema.
    Ka Balti börsid punases
    Sarnaselt arenenud turgudega olid veebruaris miinuses ka Balti börsid. Nii näiteks kahanes Tallinna börsi indeks eelmisel kuul 0,77, Vilniuse indeks 1,52 ning Riia börs koguni 2,96 protsendi võrra. Seejuures kukkusid lätlased aga edetabeli lõikes viimasesse kümnesse, täpsemalt tagantpoolt kuuendaks.
    Riia börsi kukkumist aitab selgitada taaskord fakt, et tegemist on volatiilse turuga. Kord on tegemist Baltikumi edukaima börsiga, siis jälle halvimaga. Täpselt samasugune kontrast on jaanuari ja veebruari vahel, sest teatavasti olid lätlased aasta esimesel kuul Baltikumi tiigriks, näidates 3,16protsendilist kasvu.
    Maailma börside edetabel.Foto: Äripäev
    Hea meel on aga selle üle, et küllaltki stabiilsena on püsinud Tallinna börs, mis oli jaanuaris kergelt rohelises ega ole tugevasse miinusesse vajunud ka veebruaris. Tallinna börsile avaldasid lõppenud kuu viimasel päeval positiivset mõju mitmed positiivsed majandustulemused teatanud ettevõtted. Näiteks Baltika teade kasumissejõudmisest kergitas aktsia hinda üle 7 protsendi, samas kui Tallinna Kaubamaja suur dividend lubas kontserni aktsial börsiindeksisse panustada enam kui 5protsendilise kasvuga.
    Suured kõikumised
    Möödunud kuul mahtus esimese ja viimase kümne hulka vaid üks arenenud börs – Norra. Riigi väärtpaberiturg kukkus veebruaris 3,45 protsendi võrra, asetudes maailma börside edetabelis tagantpoolt kolmandale kohale. Pean kurbusega tõdema, et Norra börsiindeksi langusele aitasid tublisti kaasa ka minu portfellis sisalduvad Leroy Seafood ja Statoil.
    Norra börsiindeksi nõrkust võib põhjustada küllaltki suur naftasektorist sõltuvate ettevõtete osakaal väärtpaberiturul. Langes ju Brenti toornaftaindeks veebruaris 56,5 dollarilt 55,59ni ehk rohkem kui dollari võrra.
    Tabeli viimasesse otsa asetus aga Venemaa väärtpaberiturg, mis kukkus 28 päevaga 5,83 protsendi võrra ning esimeseks tõusis taas viimasel aastal ülisuurt volatiilsust näidanud Venetsueela, seda 27,04protsendilise kasvuga.
    Volatiilsus Venetsueelas aga süveneb tõenäoliselt veelgi, sest IMF on riigile prognoosinud selleks aastaks 1660protsendilist inflatsiooni. Võrdluseks: eelmisel aastal oli see umbes 500%. See tähendab, et investorid üritavad oma raha veelgi kiivamalt kaitsta ning üks vähestest võimalustest on sellega börsil mängides.
    Mind aga turgudel lühiajaliselt toimuv ei häiri. Eks ikka ole veidi nukker vaadata Leroy Seafoodi ja Statoili ümber toimuvat, kuid mind lohutab teadmine, et olen need ettevõtted soetanud pikaajaliste eesmärkidega, mida ajutised kõikumised ei mõjuta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Adam Erki Enok: elekter on kallis. Aga kes investeeriks tootmisesse, kui hind võib nulli kukkuda?
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat langusega
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Soome tarbijate usk tulevikku varises kokku
Kui tänavu peaks Soome reisijate häälekat vestlust Tallinna tänavatel väheks jääma, siis pole imestada midagi: tarbijate nii nõrka kindlust majandusolukorra suhtes sealne statistika ei mäletagi.
Kui tänavu peaks Soome reisijate häälekat vestlust Tallinna tänavatel väheks jääma, siis pole imestada midagi: tarbijate nii nõrka kindlust majandusolukorra suhtes sealne statistika ei mäletagi.
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim logistika-, metalli- ja puidusektorit
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist.
Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.