Investor Toomas: punane kuu arenenud börsidel

Nii ei jõudnud seekord Bloombergi koostatud maailma börside edetabeli esikümnesse mitte ükski arenenud börs. Seejuures langesid veebruaris näiteks Austria, Belgia, Taani ja Rootsi börsiindeksid. Seda vastavalt 0,67; 1,1; 1,33 ja 1,44 protsendi võrra.

Mitme Euroopa börsiindeksi käekäiku mõjutas seejuures kaevandussektor, kuhu kuuluvad ettevõtted olid veebruaris tugevas miinuses. Samuti võib arenenud turgude kesine või olematu tõus olla tingitud sellest, et nn Trumpi-ralli hakkab raugema.

Sarnaselt arenenud turgudega olid veebruaris miinuses ka Balti börsid. Nii näiteks kahanes Tallinna börsi indeks eelmisel kuul 0,77, Vilniuse indeks 1,52 ning Riia börs koguni 2,96 protsendi võrra. Seejuures kukkusid lätlased aga edetabeli lõikes viimasesse kümnesse, täpsemalt tagantpoolt kuuendaks.

Riia börsi kukkumist aitab selgitada taaskord fakt, et tegemist on volatiilse turuga. Kord on tegemist Baltikumi edukaima börsiga, siis jälle halvimaga. Täpselt samasugune kontrast on jaanuari ja veebruari vahel, sest teatavasti olid lätlased aasta esimesel kuul Baltikumi tiigriks, näidates 3,16protsendilist kasvu.

Hea meel on aga selle üle, et küllaltki stabiilsena on püsinud Tallinna börs, mis oli jaanuaris kergelt rohelises ega ole tugevasse miinusesse vajunud ka veebruaris. Tallinna börsile avaldasid lõppenud kuu viimasel päeval positiivset mõju mitmed positiivsed majandustulemused teatanud ettevõtted. Näiteks Baltika teade kasumissejõudmisest kergitas aktsia hinda üle 7 protsendi, samas kui Tallinna Kaubamaja suur dividend lubas kontserni aktsial börsiindeksisse panustada enam kui 5protsendilise kasvuga.

Möödunud kuul mahtus esimese ja viimase kümne hulka vaid üks arenenud börs – Norra. Riigi väärtpaberiturg kukkus veebruaris 3,45 protsendi võrra, asetudes maailma börside edetabelis tagantpoolt kolmandale kohale. Pean kurbusega tõdema, et Norra börsiindeksi langusele aitasid tublisti kaasa ka minu portfellis sisalduvad Leroy Seafood ja Statoil.

Norra börsiindeksi nõrkust võib põhjustada küllaltki suur naftasektorist sõltuvate ettevõtete osakaal väärtpaberiturul. Langes ju Brenti toornaftaindeks veebruaris 56,5 dollarilt 55,59ni ehk rohkem kui dollari võrra.

Tabeli viimasesse otsa asetus aga Venemaa väärtpaberiturg, mis kukkus 28 päevaga 5,83 protsendi võrra ning esimeseks tõusis taas viimasel aastal ülisuurt volatiilsust näidanud Venetsueela, seda 27,04protsendilise kasvuga.

Volatiilsus Venetsueelas aga süveneb tõenäoliselt veelgi, sest IMF on riigile prognoosinud selleks aastaks 1660protsendilist inflatsiooni. Võrdluseks: eelmisel aastal oli see umbes 500%. See tähendab, et investorid üritavad oma raha veelgi kiivamalt kaitsta ning üks vähestest võimalustest on sellega börsil mängides.

Mind aga turgudel lühiajaliselt toimuv ei häiri. Eks ikka ole veidi nukker vaadata Leroy Seafoodi ja Statoili ümber toimuvat, kuid mind lohutab teadmine, et olen need ettevõtted soetanud pikaajaliste eesmärkidega, mida ajutised kõikumised ei mõjuta.