Portfell jääb turule alla

Balti börs on täis põnevaid aktsiaid. Kui siin midagi ette heita, siis vähest likviidsust, mis tekitab mõne väärtpaberi puhul tunde, nagu istuks sõjakoldes pommi otsas: näed küll, et oleks vaja kärmelt väljuda, aga ei saa õigel ajal ohutusse kaugusesse, sest ostjaid lihtsalt pole.

Mul on portfellis Balti börsidelt neli aktsiat (Apranga, Tallink, Olympic ja Baltic Horizon), mille puhul väikeinvestori jaoks likviidsusprobleem ära langeb. Esimese puhul tuleb poolaasta kokkuvõttes tõdeda sama, mida panga analüütikud ka välja tõid: kuigi majanduslik olukord on Baltikumis jaemüüjatele soodne ning mulle ei tundunud rõivamüüja majandustulemused sugugi halvad, on häda selles, et „odavalt“ enam laieneda ei saa. Laienemine vajab täiendavaid investeeringuid ja see rõhub kasumlikkusele. Apranga aktsia on aasta algusest tõusnud veidi üle 7 protsendi 2,77 eurole.

Võrdluseks jäi silma Balti lisanimekirja Läti aktsia Siguldas ciltslietu un mākslīgās apsēklošanas stacija – see on seemendusjaam. Pisut teeb tuska, et Apranga seemendusjaamale alla jääb. Aga kui need turud sel aastal veel niimoodi rallivad, siis näen veel selle asja ära, kuidas pensionifondide tootlus minu portfellist mööda põrutab. Apranga hinnasihina näevad Swedbanki analüütikud 2,85 eurot, nii et tõusuruumi on. Samuti on Apranga tuntud hea dividendimaksja, nii et praeguse seisuga ma teda vähendada ei plaani.

Mis puudutab Tallinkit, siis kibeles näpp küll suure tõusu ajal korra veel kasumit võtma, aga siis sai võitu inimlik huvi: tahan koos aktsiatega vaadata, millega Tallinki uue võimaliku strateegilise investori otsingud lõppevad. Kuigi sageli on sellised avantüürid lõppenud kodumaise väikeinvestori jaoks kurvalt – ettevõte on börsilt läinud nagu varas, aktsiate eest head hinda maksmata –, siis vähemalt lohutan end sellega, et selles aktsias on Baltikumi mõistes piisavalt likviidsust, et vajadusel seda ka kasumiga müüa.

Olympicu puhul tegi heameelt nende 100 miljoni eurose käibe teetähiseni jõudmine. Aktsia ise on aastaga kerkinud veidi alla kuue protsendi, kuid kui ettevõte suudab kuidagi toime tulla Euroopas leviva uusmoraalsusega – mille puhul soovitakse ära keelata kõik hea, mis USA kriitiku Alexander Woollcotti sõnastuses tähendas kõike, mis on amoraalne, illegaalne või paksuks tegev –, siis iseenesest suudab OEG end ilusti ära majandada.

Eneseiroonia korras võib öelda, et ka mu jälgimisnimekirja aktsiad teevad mu portfellile pika puuga ära: nii kaitsetööstus, Grindeks, Siauliu Bankas, patusektor kui ka paljud teised on tõusnud nii, et lust vaadata, ja mitmed on suutnud omakorda oluliselt turgugi edastada. Kuid teiselt poolaastalt loodan veel mõndagi ning kui turg vähegi annab, on plaanis ka paar paljulubavat ostu.