Jaga lugu:

Leroy prognoos aktsiapidu ei tumestanud

Lõhe
Lõhe  Foto: Scanpix

Leroy Seafoodi esimese kvartali numbrid jäid mullustele alla – nii nagu analüütikud ootasid. Kuid ettevõtte juhtkond usub kasvu ja sama teen ka mina.

Norra lõhekasvataja aktsia on aasta algusest eurodes arvestatuna 43 protsenti kallinenud ja täna avadaltud kvartalitulemused andsid aktsiale veel hoogu – väärtpaber kallines õige pisut. See teeb sellest mu portfelli tänavu vaat et kõige paremini tõusnud aktsia!

Kusjuures kvartalite lõikes kahanes ärikasum 5,5 miljardilt Norra kroonilt 5 miljardile. Ärikasum jäi 0,96 miljardi Norra krooni juurde.

Ettevõtte juhtkond kommenteeris, et selle taga on ühelt poolt realiseeritava kala koguse vähenemine ja teisalt kalahinna langus. Sealjuures on Nasdaqi lõheindeks viimase kolme kuuga kallinenud 27 protsenti, kuid nüüd näib olevat alanud langustrend: viimase kuuga on kaotatud pea 12 protsenti hinnast ning kilo kaupleb 67,9 Norra krooni peal.

Sama oli ka eelmisel aastal: pärast tugevat kevadet kiskus suvi lõhefirma aktsia tugevalt alla. Ka eesootava aasta mahtude osas pole juhtkond teab mis optimistlik: kui varem prognoosis Leroy 2018. aasta püügimahuks 182 000 tonni, siis nüüd alandati ootust 179 000 tonnile. Kasum ise kahanes miljardile Norra kroonile.

Kuid firma ladvik on optimistlik ja kvartalitulemustega rahul. „Mereandide järele on suur nõudlus ja see tõi esimeses kvartalis positiivseid hinnaarenguid,“ ütles ettevõtte juht Henning Beltestad. See aga ei takistanud tal tulevikuprognoose allapoole korrigeerimast.

Kontsernil on plaan saada täielikult integreeritud ettevõtteks, kus nii valget kui ka punast kala. Mul on hea meel, kui Leroy end uuendada suudab, sest konkurents on Norras karm. Seal asub ju ka maailma suurim lõhetootja Marine Harvest, mis lõikas kevadisest hinnatõusust kasu - selle aktsia on aasta algusest tõusnud 26 protsenti.

Kas tuleb maksumuutus?

Leroy ambitsioonikatele kasvuplaanidele näib kaikaid kodaraisse heitvat Norra riik, mis plaanib kalakasvatajate maksukoormust tõsta. Kuidas täpselt see välja nägema hakkab, on veel segane, aga räägitakse kuni viieprotsendisest maksutõusust.

Et reeglistik näib lõhetootjate ümber koomale tõmbuvat, tõi eraldi välja ka Baltestad, kes on kurb seepärast, et valitsuse meelest ei anna lõhetootmine Norra kogukondadele midagi tagasi. See aga tähendab, et lisaks kõikvõimalikele bioloogilistele riskidele tuleb Leroyl rinda pista ka regulatiivsete riskidega. Siin pole ta aga üksi: kalatööstus on Norra suuruselt teine eksportija.

Tõusu jätkumist usun ma ka edasi, kuid annan endale aru, et lõhesektor on volatiilne ja on väga vähe vaja, et aktsia komistama panna. Portfell sõidab mul aga Leroyga pahatihti samasse suunda. Pikaajalise investorina ei tohi ma end sellest aga häirida lasta. Hea, kui aktsia lühiajaliselt paar protsenti tõuseb. Veelgi parem on aga see, kui ta pikaajaliselt mitukümmend protsenti kosub.

Minu jaoks on jätkuvalt oluline see, et kalasöömise trend ei näita raugemise märke: kala on moes nii tervislikkuse tõttu kui ka seepärast, et paljude riikide kodanikud saavad järjest maksujõulisemaks ning nõuavad aina paremat toitu. Ja mis võiks olla ettevõttele parem reklaam kui seos legendaarsete Norra fjordidega?

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt