Kas halb otsus on parem kui tegemata otsus?

Küsimuse peale, kas halb otsus on parem kui tegemata otsus, vastab ta muheledes, et ka iga tegemata otsus on ikkagi otsus. Edasilükkamine on lihtsalt üks viis, kuidas langetada kehv otsus. Erandina toob ta välja vaid olukorrad, kus on vaja otsustada infodefitsiidis ja väga kiiresti. Üldjuhul aga ei tohiks hea juht varjuda taolise loosungi taha. Inimesed ootavad juhtidelt võimet teha otsuseid ja kanda nende eest ka vastutust.

Kogenud koolitajana on Erik Reinhold välja töötanud oma nägemuse juhtimiskultuurist. Ta leiab, et otsustamisel on kaks süsteemi – koopamehe süsteem ja intellektuaalne süsteem. Osas olukordades on otsused lihtsad tulema. Neil juhtudel on tegemist lahendustega, mis tulevad loomulikult ja instinktiivselt. Alternatiiv sellele on analüütiline lähenemine, kus ei otsustata sisetunde ja esmase emotsiooni põhjal, vaid kogutakse informatsiooni ja luuakse selged alternatiivid, mille vahel valida. See on kognitiivne protsess, millega kaasneb otsuse parem kvaliteet, aga ka suurem aja- ning energiakulu. Üks otsustamisprotsess pole õigem kui teine. Tuleb aga aru saada, et esimene neist on meile juba kaasa antud, teist aga võimalik õppida ja edasi arendada.

Uuringud näitavad, et töötajad heidavad ettevõtte juhtidele enim ette seda, et nad ei ole suutelised võtma vastu otsuseid. Reinhold põhjendab sellist tendentsi juhtide ebakindlusega, mis tuleb omakorda informatsiooni puudulikkusest ja negatiivsetest kogemustest, mistõttu kardetakse võtta enda õlgadele vastutuskoorem. Siinkohal tuleb omakorda mängu see, kas organisatsioonis soodustatakse sihitut kulgemist või ollakse orienteeritud otsuste vastuvõtmisele.