Revidendi ja avaliku häbi abil vallaeelarved korda

Tänase Äripäeva kaanelugu räägib Ülenurme valla külge kleepunud eralasteaiast, mis imeb valla eelarvest korralikult raha välja. Näiteks maksab vald eralasteaiale iga Ülenurmele sisse kirjutatud lapse eest 516 eurot kuus, kohti on lasteaias 54. Samas on munitsipaallasteaedade puhul valla kulu ühele lapsele kuni 250 eurot väiksem.

Lisaks selgele ülemaksmisele valiti ärimees Tõnu Ernitsa eralasteaed välja veel ka riigihanketa, kuigi seadus kohustab sellisel puhul riigihanget tegema.

Eralasteaia küljes on omakorda veel üks sama omanikuga firma, mille rentaablus lausa 60 protsenti. Vallavanem Aivar Aleksejev üritab Ernitsa lasteaiast praegu küll lahti saada, kuid ise ta seitse aastat tagasi sellised lepingud sõlmis. Miks?

Valijate häälte püüdmine. Toimetus ei saa väita, et vallavanemal oleks endal olnud ärihuvid mängus. Vastus peitub suure tõenäosusega soovis vahetult enne kohalikke valimisi potentsiaalsetele valijatele näidata, kes ­suudab vallas lasteaiakohtade nappust ­leevendada.

Väikestes kohtades on aktiivsete inimeste hulk väike, võimu- ja ärisuhted kipuvad seal ikka läbi põimuma. Kes on ettevõtluses edukas, kuulub tihtipeale ka valla volikogusse, ja need, kes juba võimu juures, saavad ettevõtjate abil midagi vallaelanike jaoks kasulikku ära teha.

Eriti kasulik on neid vajalikke liigutusi teha vahetult enne valimisi ja seal, kust king enim pigistab. Ligi seitse aastat tagasi, kui hakkasid lähenema 2009. aasta kohalikud valimised, oli Ülenurme vallas lasteaia järjekorras 300 last, seda on ühe valla kohta palju.

Miks Äripäev kirjutab sellest suhteliselt väikeste numbritega justkui vaid ühte valda puudutavast juhtumist? Sellepärast, et see on kõnekas näide kohalikes omavalitsustes toimuvast.

Väiksemates valdades vaiksemalt. Kui Tallinn tegutseb juba aastaid ilma igasuguse ­häbitundeta ja pealinna juhtidele pole mingi probleem anda 20 000 eurot ühe Keskerakonna jaoks olulise tegelase kodukandi kultuurimajale, siis väiksemates valdades tegutsetakse vaiksemalt. Avalikkuse huvi pole suur ja kohalikud on harjunud, et nii need asjad käivad. Nii kuulemegi suurlinnadest eemale jäävates omavalitsustes toimunud sahkerdamisest pahatihti alles siis, kui asi jõuab kohtusse.

Sellele, et korruptsiooniohtlike olukordade üle kohalikes omavalitsustes puudub piisav kontroll, on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll. Tavaliselt huvitab ka ajakirjandust rohkem suuremates linnades toimuv ja ühe väikese valla kulutused erilist tähelepanu ei pälvi.

Eriline tähelepanu valimiseelsetele lepingutele. Suurem kontroll omavalitsuste üle peaks olema nii raamatupidamise kui ka kohalike inimeste suhtumise tasemel. Eriti huvitavat materjali võiks ilmselt leida just vahetult enne valimisi sõlmitud lepingute hulgast, sest sel ajal on suur kiusatus oma valimiskampaaniaga astuda kohalikul jaanitulel tasuta šašlõki jagamisest samm edasi.

Hirm korraliku revidendi ees ja avaliku häbi kartus vähendaksid kindlasti nii karistamatuse tunnet ja käsi-peseb-kätt olukordi kui ka lihtsalt rumalate ja kahjulike lepingute sõlmimist.