Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laseme viis riigipalgalist iga päev erasektorisse

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Äripäeva arvates võiks valitsus seada eesmärgiks lasta igal aastal 2000 riigipalgalist erasektorisse ning kutsub üles erakondi pakkuma välja ideid, kuidas vabastada avalikku sektorisse kokkupalgatud inimjõudu.

    Iga viies tööealine elanik töötab valitsussektori asutuses, see tähendab riigieelarvest ülal peetavas keskvalitsuse või kohaliku omavalitsuse asutuses. Ainuüksi selleks, et kahaneva rahvastikuga olukorras sama proportsiooni säilitada, peaks valitsussektori töötajate arv vähenema aastas umbes ühe protsendi ehk 1000 töötaja võrra, kirjutas Eesti Koostöö Kogu oma riigipidamise raportis.
    Äripäev kutsub üles erakondi seadma veelgi ambitsioonikamaid eesmärke. Nüüd, kui parteid käivad järjepanu ja üksteise võidu mõõdutundetult välja ideid, kuidas kokkukogutud raha laiali jagada, võiks pigem mõelda, kuidas vabastada kokkupalgatud inimjõudu.
    Eesti tulevane valitsus võiks seada eesmärgiks lasta iga päev 3–5 riigipalgalist erasektorisse. Ehk 1000 kuni 2000 inimest aastas. Sellest võidaks kõik, nii ettevõtjad kõrgelt haritud tööjõu näol kui ka riik vähenenud kulude (palgad) ja kasvavate (maksu)tulude kujul.
    Statistika on armutu. Rahandusministeeriumi andmetel oli avalikus sektoris tervikuna 2013. aastal täistööajale taandatud töötajate arv 137 900 inimest. Kõik nad ei pruugi otseselt maksumaksja palgal olla, sest sinna hulka on arvatud ka näiteks äriühingud, aga lõviosa küll. Kui igal aastal vähendada riigipalgaliste arvu 1000 või isegi 2000 inimese võrra, ei pane riigisektor seda ilmselt tähelegi. Naljaga pooleks jääb see mõõtmisvea piiridesse.
    Samas erasektorile annab samm hingamisruumi, tööandjad võidavad taga igatsetud keskmisest kõrgemalt haritud tööjõu. See, et me üldisest katlast riigipalgalisi vähendame, ei tähenda, et kõigist sektoritest võrdselt. Võibki olla, et mõnda valdkonda – näiteks politsei või lastehoid, tuleb töötajaid juurde palgata. Aga mänguruum on üüratult suur.
    Esialgu paistab välja aga endiselt vastupidine liikumine. Ajal, kui retoorika räägib riigikulude vähendamise vajadusest, on vohama asunud uus riigipalgaliste liik. Rahandusministeeriumi andmetel kasvas ainuüksi eelmisel aastal erinevates sihtasutustes ja avalik-õiguslikes asutustes töötajate arv koguni 6,4%. Sama mustri toob esile ka koostöökogu raport: raha, inimesed ja kompetents on liikunud valitsuse keskusest mitte erasektorisse, vaid valitsusasutustest, ameti- ja hallatavatest asutustest sihtasutustesse ja äriühingutesse (nt EAS, Innove, Archimedes, Keskkonnainvesteeringute Keskus, RKAS) ning mõnesse avalik-õiguslikusse juriidilistesse isikutesse (nt töötukassa ja haigekassa).
    Asendustegevuste leiutamine. Ilmekas näide, et bürokraatia toodab bürokraatiat, ongi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, mis saab tuleval rahastusperioodil aastatel 2014–2020 varasemaga võrreldes küll neljandiku võrra ehk 200 miljoni euro võrra vähem raha, kuid selmet oma tegemisi koomale tõmmata, otsustas hakata hoopis tegelema nõustamiste ja koolituste pakkumisega ehk asendustegevustega. Ülesannetega, mida saaks ja täidabki erasektor.
    Pikemas plaanis leiab ametnike kasvu ka ministeeriumides. Tabav näide on siseministeerium, kus ametnike arv on aastast 2005 kasvanud pea 50% ehk 90 inimese võrra. Kui aastal 2005 töötas siseministeeriumis 188, siis tänavu juba 273 inimest. Seda ajal, kui kasutusele tuleb aina rohkem nuti- ja e-lahendusi ning riik peaks end koomale tõmbama. Tõsi, osaliselt saab suurt kasvu põhjenda arvepidamise muutusega, kui avaliku teenistuse seadusemuudatusega kaotati 2013. aastal koosseisuvälised ametikohad ning 40 kohta tõsteti koosseisu tähtajaliste kohtadena, kuid tahaks näha selgeid kärpekääride kontuure. Hakkame kohe pihta.
  • Hetkel kuum
Dmitri Kuznetsov: teeme pensionisüsteemi täiesti vabatahtlikuks
Äkki lõpetaks kohustusliku pensionisüsteemi ja muudaks selle täiesti vabatahtlikuks, pakub Dmitri Kuznetsov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Äkki lõpetaks kohustusliku pensionisüsteemi ja muudaks selle täiesti vabatahtlikuks, pakub Dmitri Kuznetsov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kaks ostusoovitust Swedbankilt: Tallinna Kaubamaja aktsia võib kerkida kümnendiku Vilniuse börsilt terendab 30% tõusupotensiaaliga aktsia
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Küsimus OÜ-tamisest: kas ettevõtjad on au sees või hoopis kahtluse all?
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Juhtimispsühholoog: tihti ei tulda emotsionaalse koormusega toime
„Juhtimisauditi“ saates räägime psühholoogia mõistmise tähtsusest, et täiustada ettevõtte juhtimiskvaliteeti.
„Juhtimisauditi“ saates räägime psühholoogia mõistmise tähtsusest, et täiustada ettevõtte juhtimiskvaliteeti.
Enefit Greeni murdunud tuulik maksis aktsionärile osa dividendist
Mullu Leedus tuulikuõnnetuse pärast pidid paljud Enefit Greeni tuulikud minema pausile ning see mõjutas börsiettevõtte tulemusi, rääkis Enefit Greeni juht Aavo Kärmas.
Mullu Leedus tuulikuõnnetuse pärast pidid paljud Enefit Greeni tuulikud minema pausile ning see mõjutas börsiettevõtte tulemusi, rääkis Enefit Greeni juht Aavo Kärmas.
Tuled, viled ja ohtralt kroomi. “See on kirg. Elustiil”
Kui talvisel ajal kihutavad Tallinnas Tähetorni kandis suusakeppide klõbinal hobisportlased, siis lume sulades ja sooja saabudes haaravad teatepulga eksklusiivse välimusega custom-autod, mis mootorimürina saatel asuvad kuulutama saabuvat sõiduhooaega.Selleks, et automeistritel iga kuu leib lauale saaks, tegeletakse ka argisemate autotöödega.
Kui talvisel ajal kihutavad Tallinnas Tähetorni kandis suusakeppide klõbinal hobisportlased, siis lume sulades ja sooja saabudes haaravad teatepulga eksklusiivse välimusega custom-autod, mis mootorimürina saatel asuvad kuulutama saabuvat sõiduhooaega.Selleks, et automeistritel iga kuu leib lauale saaks, tegeletakse ka argisemate autotöödega.
Raadiohommikus avab kaarte USA börsifirma Tallinna üksus
Nädala esimeses hommikuprogrammis vaatame esimese asjana otsa jaekaubandusettevõtete käekäigule jaanuaris, mille värsked numbrid statistikaamet avaldab.
Nädala esimeses hommikuprogrammis vaatame esimese asjana otsa jaekaubandusettevõtete käekäigule jaanuaris, mille värsked numbrid statistikaamet avaldab.
Hea tulemus: Eesti noortest on vähestel väga raske elu
Eesti 15-29aastaste seas on võrreldes Euroopa Liidu omavanustega pigem vähe neid, kellel oleks väga raske elu, selgub Eurostati andmetest.
Eesti 15-29aastaste seas on võrreldes Euroopa Liidu omavanustega pigem vähe neid, kellel oleks väga raske elu, selgub Eurostati andmetest.