Ministeeriumi eelnõu soodustab ümbrikupalka

Rahandusministeerium esitas hiljuti eelnõu, mille järgi tekib madalapalgalistel töötajatel kord aastas koos tuludeklaratsiooni esitamisega õigus saada kuni enda poolt aasta jooksul tasutud tulumaksu summa ulatuses tagasimakse. Äripäeva hinnangul tuleks see eelnõu tagasi võtta.

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul on eelnõu eesmärk kasvatada tööturu elavdamisega majandust ja suurendada väiksema palgaga töötavate inimeste sissetulekuid. Iga-aastane tagasimakse peaks parandama suuremas vaesusriskis perede olukorda ning soodustama töötamist ja iseseisvat toimetulekut. Eesmärk on hea, kuid sellega võib kaasneda suur probleem. Äripäev tuletab meelde, et maksuameti teatel on probleemne koht osalise ümbrikupalga maksmine, kus osa töötasust on makstud seaduslikult ja osa ebaseaduslikult. Eelnõu, mille kohaselt hakkaksid madalapalgalised saama tagasimakset, võib suure tõenäosusega veelgi rohkem meelitada tööandjaid halvale teele.

Praegu kaalutava eelnõu järgi suureneb tagasimakse summa sissetuleku kasvades ning on sarnase näite järgi suurim 480 euro suuruse brutokuupalga juures (59 eurot kuus). Sellest suurema sissetuleku puhul hakkab tagasimakse summa vähenema ning jõuab nulli 649 euro suuruse brutokuupalga juures. Kuna sellise sissetulekuga inimesi (kuni 649 eurot kuus) on prognoosi kohaselt ligi 100 000, võib eelnõu ohustada suurt osa potentsiaalsest makselaekumisest. Samuti võib see juurutada töötajate seas vale tee valimist, kus hakatakse eelistama majanduslikult lühinägelikku kasu. Ümbrikupalk võib anda hoobi nii töötasu maksjale kui ka saajale.

Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et aastaga on ümbrikupalkadest tingitud maksukaotus märgatavalt vähenenud, tunamulluselt 154 miljonilt eurolt 92,5 miljonini eelmise aastal. Samas on maksulaekumist tõhustanud pigem maksuameti andmetel 1000euroste arvete esitamine ja tööregister, mis on aidanud ka lahti punuda uusi skeeme ebaausatest võtetest. Tööregistrist on kasu olnud suuresti nende töötajate tabamiseks, kes varem üldse töötasu ei saanud.

Senine statistika näitab maksuameti teatel, et lisandunud töötajate keskmine palk jääb oluliselt alla kogu tegevusala keskmisele palgale. Näiteks ehituses on keskmine palk 938 eurot, lisandunud töötajate keskmine sissetulek jääb aga 682 euro juurde. Jaekaubanduses erineb töötasu 200 eurot ning hulgikaubanduses tervelt 400 eurot. Kuigi esialgu tundub, et riigil on parem ülevaade töötasudest, võivad lisandunud numbrid olla vaid pool tõde. Praegu ei saa välistada, et tööregistrisse märgitud uued töötajad võivad saada osalist ümbrikupalka. Rahandusministeeriumi eelnõu võib seda olukorda veelgi süvendada.

Äripäev kirjutas hiljuti ka loo rahandusministeeriumi lammutajast, keda konkurendid kahtlustavad ümbrikupalga maksmises. Mure on suur terves sektoris: mullu oli ehitussektori põhjustatud maksukahju ligi 20 miljonit eurot, millest ümbrikupalga maksukaotus oli maksuhalduri hinnangul 7,6 miljonit eurot. Viimasel ajal aina rohkem miinimumilähedast palka deklareerivad äriühingud on sattunud maksuameti huviorbiiti, kus esmaste kontrollimiste tulemused näitavad, et õiged tasud on deklareerimata. Kui rahandusministeeriumi eelnõu realiseerub, suureneb ümbrikupalkade oht. Sissetuleku suurendamiseks tuleks leida muu lahendus.