Ministeeriumi eelnõu soodustab ümbrikupalka

Praegu kaalutava eelnõu järgi suureneb tagasimakse summa sissetuleku kasvades ning on sarnase näite järgi suurim 480 euro suuruse brutokuupalga juures (59 eurot kuus). Sellest suurema sissetuleku puhul hakkab tagasimakse summa vähenema ning jõuab nulli 649 euro suuruse brutokuupalga juures. Kuna sellise sissetulekuga inimesi (kuni 649 eurot kuus) on prognoosi kohaselt ligi 100 000, võib eelnõu ohustada suurt osa potentsiaalsest makselaekumisest. Samuti võib see juurutada töötajate seas vale tee valimist, kus hakatakse eelistama majanduslikult lühinägelikku kasu. Ümbrikupalk võib anda hoobi nii töötasu maksjale kui ka saajale.

Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et aastaga on ümbrikupalkadest tingitud maksukaotus märgatavalt vähenenud, tunamulluselt 154 miljonilt eurolt 92,5 miljonini eelmise aastal. Samas on maksulaekumist tõhustanud pigem maksuameti andmetel 1000euroste arvete esitamine ja tööregister, mis on aidanud ka lahti punuda uusi skeeme ebaausatest võtetest. Tööregistrist on kasu olnud suuresti nende töötajate tabamiseks, kes varem üldse töötasu ei saanud.

Pool tõde teada

Senine statistika näitab maksuameti teatel, et lisandunud töötajate keskmine palk jääb oluliselt alla kogu tegevusala keskmisele palgale. Näiteks ehituses on keskmine palk 938 eurot, lisandunud töötajate keskmine sissetulek jääb aga 682 euro juurde. Jaekaubanduses erineb töötasu 200 eurot ning hulgikaubanduses tervelt 400 eurot. Kuigi esialgu tundub, et riigil on parem ülevaade töötasudest, võivad lisandunud numbrid olla vaid pool tõde. Praegu ei saa välistada, et tööregistrisse märgitud uued töötajad võivad saada osalist ümbrikupalka. Rahandusministeeriumi eelnõu võib seda olukorda veelgi süvendada.

Äripäev kirjutas hiljuti ka loo rahandusministeeriumi lammutajast, keda konkurendid kahtlustavad ümbrikupalga maksmises. Mure on suur terves sektoris: mullu oli ehitussektori põhjustatud maksukahju ligi 20 miljonit eurot, millest ümbrikupalga maksukaotus oli maksuhalduri hinnangul 7,6 miljonit eurot. Viimasel ajal aina rohkem miinimumilähedast palka deklareerivad äriühingud on sattunud maksuameti huviorbiiti, kus esmaste kontrollimiste tulemused näitavad, et õiged tasud on deklareerimata. Kui rahandusministeeriumi eelnõu realiseerub, suureneb ümbrikupalkade oht. Sissetuleku suurendamiseks tuleks leida muu lahendus.