Südametunnistuse asi
Kõiki eetilisi valikuid ei saa seadustega reguleerida, kuid OÜtamise laialdane levik näitab, et siin on ühemõttelisi piire hädasti vaja. Ettevõtja südametunnistusele koputamine on küll kohane, aga mitte piisav. Ühegi ettevõtte loomise eesmärk pole riigile võimalikult suurte maksude maksmine, ent äriühingu loomine maksupettuse eesmärgil pole aktsepteeritav. Nulltolerants peaks olema seadustes sõnastatud nii, et kujutlusvõimele ülearu ruumi ei jääks ja tõlgendamine poleks üksnes südametunnistuse küsimus.
Siinkohal võib vastu väita, et kui äriühingule kehtivad maksusoodustused kaotataks, siis lööks see alustaval väikeettevõtjal jalad hoopis alt. Äripäeva mõte ei ole mitte soodustuste kaotamine, vaid nende kasutamise korra täpne piiritlemine. Peab olema välistatud, et äriühing luuaksegi selleks, et isiklikke kulusid maksumaksja kanda jätta.
Ohtralt rikkumisi
Maksuõigusrikkumiste hulk seoses äriühingute nimele soetatud eluruumidega on viimase kolme aasta jooksul jõudsalt suurenenud. 2013 määras maksuamet 24 kontrolli tulemusena maksudena tasumiseks 1,6 miljoni eurose kogusumma, 2014 juba ligi neli miljonit, tänavu 1. augusti seisuga 1,6 miljoni euroses summas. Pooled kontrollid puudutasid eluruumide kasutamist tasuta või alla turuhinna, teise poole puhul tuvastati vara kasutamine ettevõtluses maksuvaba käibe tarbeks.
Praegune seaduslik raam, mis OÜtamist võimaldab, on ajale jalgu jäänud. See toodab maksuametile lisatööd ja soodustab ettevõtjate ja maksuameti vastasseisu, millest pole kasu kellelgi. Osaühingutega jokitamine reostab ettevõtluskeskkonda, pannes need ettevõtjad, kellel südametunnistus olemas, halvemasse seisu kui need, kellel seda pole.
Urmas Reinsalu, tehke ära! Siis jääb avalikkusele meelde ka, kes praegu justiitsminister on.