Türgi ja Venemaa suhted panevad NATO proovile

Enne ametlikku kommentaari oli Venemaa presidendil Vladimir Putinil valik, kas ta eskaleerib olukorda või mitte, nagu ütles kolumnist Ahto Lobjakas. Venemaa president otsustas esimese variandi kasuks.

Putin teatas, et lennuki allatulistamine on hoop, mille andsid neile selga terroristide kaasosalised. „Teistmoodi ma seda, mis juhtus, ei liigitaks. Meie lennuki tulistas Süüria territooriumi kohal õhk-õhk raketiga alla Türgi pommitaja,“ teatas Putin. Ta lisas, et juhtunul on tõsised tagajärjed Moskva ja Ankara suhetele.

Kummal poolel on siis tegelikult õigus, praegu ei tea. Olulisem on pigem jälgida, kuidas Venemaa ja NATO-lt abi otsiv Türgi suudavad vahejuhtumiga edasi minna.

Putin kustutas lootuse

Kui vahepeal tekkis õrn lootus, et Venemaaga hakatakse ühiselt otsima lahendust Euroopa pagulaskriisile ja võitlusele terroristidega Pariisi sündmuste valguses, siis nüüd on see kõik taas suure küsimärgi all.

Venemaa, kes on pikalt NATO piire kombanud, sai Türgilt nüüd esimese tõsise vastulöögi. Võrreldes näiteks Soome või Balti riikidega on Türgi näidanud end erksama vastureageerijana, kui tulistas oktoobris alla Türgi õhupiiri ületanud drooni.

Väidetavalt on Venemaa Süüria operatsioonidega tekitanud ise teadliku eskalatsiooni võimaluse, mis oleks hea ettekääne minna NATO vastu. Samuti on Türgi palunud NATO konsultatsioone, et positsioneerida ennast koos allianssiga Venemaa vastu. Seega on eilne juhtum Venemaa ja NATO niigi teravasse suhtesse veelgi pinget lisanud.

Türgi peab koos NATO liikmesriikide esindajatega tegema endale selgeks, kas nad jäävad oma väidete juurde ning millised on edasised sammud. Kindel saab vaid selles olla, et kuna NATO liikmesriik on kistud ohtlikku konflikti Venemaaga, siis tuleb paika panna mitu plaani, kuidas edasi minna.