Türgi hoiab Vene kaardiga Läänt pinges

Eile kohtusid Vene ja Türgi president esimest korda pärast novembris kahe riigi vahel puhkenud kriisi. Türgi presidendi Peterburi visiidil lepiti kokku, et riikidevahelised suhted tuleb taas normaliseerida. Kõne all olid lisaks taastatavatele majandussidemetele ka gaasijuhtme projekt ja võitlus ISISega.

„Kõigele vaatamata ei kattu nende kahe riigi huvid pikas perspektiivis absoluutselt, eriti mis puudutab Süüriat, aga ka majandus- ja energeetikaküsimusi. Seepärast on oluline, et me hoiaksime kõik oma kanalid Ankaraga avatuna,“ tsiteeris Wall Street Journal üht Euroopa Liidu kõrget ametnikku.

Väljaandega rääkinud teise Euroopa allika sõnul oli Erdogani visiit „jõudemonstratsioon, mis paistab suuremana, kui see tegelikult on“.

„Enamik Venemaa suurtest liitlastest on selle riigi suhtes tõsiselt kahtlevad, isegi kui nende eesmärk on omavaheliste pingete lõdvendamine,“ märkis president George W. Bushi administratsiooni endine nõunik Thomas Graham, kes juhtis 2004-2007 USA Julgeolekunõukogus Venemaa programmi ning on praegu konsultatsioonifirma Kissinger Assoiciates tegevjuht. Tema arvates tuleb vaatamata sellele, et Ankara on NATO liitlane, asetada ta teise konteksti, kui Türgi muutub üha totalitaarsemaks ühiskonnaks ning nihkub Venemaale lähemale.

Brittide Financial Times kirjutas aga, et Lääne liidrid jälgivad pärast riigipöördekatset Türgi arengut pingsalt ning kardavad Vene-pööret sealses poliitikas. „Nagu Läänes, nii küsitakse ka Venemaal, millise suuna Erdogan valib pärast läbikukkunud putši – seepärast on Peterburi kohtumisel palju laiem geopoliitiline tähendus,“ kirjutas väljaanne eilse kohtumise eel.

Wall Street Journal märkis, et Erdogani visiit Venemaale - esimene pärast Türgi riigipöördekatset - näitab tema valmisolekut loota Moskvale. Seejuures aga loodavad Euroopa liidrid, et Ankara, kellel on võtmeroll ISISe-vastases võitluses ja kellele kuulub NATO suuruselt teine armee, jääb Lääne vankumatuks liitlaseks, kirjutas WSJ.

Saksamaa päevaleht Frankfurter Allgemeine Zeitung kirjutas täna, et kohtumine oli eelkõige Putini võidukäik: „Türgi presidendi visiit tõstab Putini prestiiži samal ajal, kui Ukraina konflikti tõttu on Euroopa Liit ja USA talle selja pööranud.“

Soomlaste Yle märgib, et kohtumisele järgnev tõenäolisim stsenaarium on Venemaa ja Türgi majandussuhete paranemine, sest kumbki vajab teist – mõlemad on kandnud märkimisväärseid kahjusid vastastikuste suhete külmutamise tõttu.

Kohtumisele järgnenud pressikonverentsil teatas Putin, et etapiti hakatakse maha võtma Türgi toiduainetele seatud sisseveopiiranguid ning taastatakse tšarterlennud Türki. Erdogan lubas omalt poolt kiirendada energeetikaprojektide edenemist, pidades silmas nii gaasijuhet kui tuumaelektrijaama ehitust.

Samas on kahel riigil tõsised erimeelsused Süüria küsimuses. Kumbki osapool näeb Bashar al-Assadi võimu ja tulevikku erinevalt – Venemaa soovib tema jätkamist võimul, Türgi aga näeks teda kukutatuna.

Venelaste RIA Novosti küsis Putini ja Erdogani eilse kohtumise kohta hinnangut ka NATO esindajalt. „Türgi on NATO hinnatud liitlane. Meil pole erilisi kommentaare seoses kohtumisega, kuid nagu NATO peasekretär on korduvalt öelnud, on NATO jaoks oluline hoida kommunikatsioonikanalid Venemaaga avatud,“ oli alliansi esindaja napp vastus Vene uudisteagentuurile.