Jagamismajandusse rohkem selgust

Eile kirjutas Äripäev, kuidas Uberi koostöö maksuametiga tekitab küsimusi nii konkurentidele kui ka maksuspetsialistidele, kui mobiilirakendus hakkab saatma andmeid otse maksuametile. Sellise pilootprojekti rakendamisega tunnistavad nii riik kui ka ettevõtja, et jagamismajandus vajab lahendust.

Jagamismajandus on haru, mis ühendab omavahel tarbijad ja annab neile võimaluse kombata ettevõtluse esimesi samme. Tuntumad näited on kindlasti veovahendust pakkuv Uber, üüriportaal Airbnb. Kuigi sellise ärimudeli kontseptsioon ei ole uus, kiirendab jagamismajanduse levikut internet, kus vahendusplatvormid loovad mugavama võimaluse.

Kui Eesti soovib jagamismajanduse osalisi maksustada, siis tuleks kõigele läheneda tarbija vaatepunktist. Sellisest tarbijast, kes suure tõenäosusega ei ole varem ettevõtlusega tegelenud ning armastab internetti kasutada kui kuulutusteportaali.

Kui keegi teatab, et ta üürib endale kuuluvat vara ja saab selle eest raha, siis maksuamet tõlgendab seda sissetulekuna, millelt peab tasuma tulumaksu. Ehk kui keegi kasutab Airbnb keskkonda oma korteri või isegi toa üürimiseks, tuleb arvestada maksudega. Kuid olukord läheb keerulisemaks siis, kui küsida, kas sellest piisab. Jagamismajandus muudab arusaama töösuhetest, kus tarbija muutuks samaaegselt iseendale nii tööandjaks kui ka töötajaks. Kuidas mõjutab see teenusepakkuja sotsiaalseid garantiisid?

Kui teenusevahendaja ehk platvormi omanik teeb tänuväärse töö ära ja selgitab tarbijat (nii teenusepakkujat kui ka –kasutajat) kaasnevatest maksekohustustest või muust vajalikust aruandlusest, siis riik võiks mõtelda sellele, kuidas samaaegselt soosida jagamismajanduse kasvu nii, et tarbija ei heituks maksukohustustest või sellega kaasnevast bürokraatiast.

Maksuamet peab arusaadavalt tõkestama varimajanduse levikut, mistõttu võivad lambivalgusesse sattuda eelkõige sellised tarbijad, kes regulaarselt pakuvad oma teenust või toodet. Samas võivad kõik ülejäänud, kes teenust pakuvad harvem, jääda maksuameti pilgu alt välja. See omakorda soosib varimajanduse kasvu, sest jagamismajanduse populaarsus kasvab mühinaga. Praegu seisab üksiktehingutelt maksude tasumine usaldusel, sest ilmselgelt ei suuda maksuamet kõiki tehinguid kontrollida ja igale teenusepakkujale meelde tuletada, et palun tasuge nii või naa palju makse.

Pilootprojekt, kus maksuamet üritab maksustamist muuta tarbija seisukohalt mugavamaks, saades vajalikud andmed kohe pärast tehingut, tekitab kindlasti küsimuse, kas seda tohib nimetada jälgimissüsteemiks või mitte. Kui maksuamet suudab tarbija vabatahtlikult suunata oma tehinguid edastama, siis on juriidiliselt kõik korras, nagu viitas hiljuti ka maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis.

Jagamismajandus on praegu arengufaasis, mistõttu on õige aeg luua sellele vajalikud tingimused ja raamid. See oleks justkui ettevalmistus uue haru järgnevaks kasvuks, millele võib olulise tõuke anda mõni majanduslikult raskem aeg, kus tarbijad hakkavad taas sente lugema ning eelistavad madalamat hinda mugavusele.